Musta karbi ise viimistlemine ei anna hinnavõitu

Kuigi lõppviimistluseta mustade või valgete kastide populaarsus on kahanemas, pole ka ise teha soovijad kadunud. Enamasti ­eelistatakse siiski lõplikult viimistletud elamispindu. “Varem müüdi ja osteti karpe rohkem,” märkis 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma. “Küsiti ja taheti. Eks praegu ka ikka leidub neid, aga pigem oleme me liikumas Skandinaavia praktika suunas, kus arendaja teeb kõik lõpuni valmis.”

Poolviimistletud kinnisvara ostuga kaasneb palju ohtusid ja ise oma pinna lõpuni ehitamine ei pruugi sugugi olla odavam ja lihtsam, nagu arvatakse. Lisaks on musta ja valge karbi puhul tegemist käibefraasidega, millel pole konkreetset juriidilist tähendust.

“Erinevate arendajate puhul valge karbi definitsioon suures plaanis ei erine,” märkis Domus Kinnisvara kutseline maakler Lenne Kontor. “Selle all mõistetakse kuni kipsplaadini valmis ehitatud korterit, milles tihti on ka pahteldustööd tehtud. See tähendab enamasti, aga mitte alati, et ka kõik siseseinad on olemas, elektrijuhtmed ja torustik veetud, küte valmis ehitatud. Seega jääb ostja kanda ainult siseviimistlusmaterjalide valik ja paigaldus, lisaks köögimööbel.”Musta karbiga rohkem tööd

Ka Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhi Agur Tammistu sõnul ei tehta Eestis musta karpi müügiks. “Eriti majade puhul on need pigem hapuks läinud olukorrad. Kas on siis raha otsa saanud või on tegemist lahutusega,” märkis ta.

Tammistu sõnul müüb Eestis aina enam emotsioon: juba musta karbi nägemine võib mõned ära ehmatada. Eduka müügiartiklina nimetas ta pigem korraliku lõppviimistlusega kortereid ja elumaju, kus on sees ka elementaarne mööbel. “Tundub, et inimestele meeldib skandinaavialik stiil: minimalistlik mööbel ja pastelsed toonid. Võib-olla sekka ka mõni kirkamate värvidega element. Võtame näiteks mõne Mustamäe korteri. Võib olla täiesti korralik pensionäri korter, aga müümisega võid maadelda üle poole aasta. Kui see aga niimoodi ära remontida, et ta näeks välja nagu sisustusajakirjas, müüb see sama korter palju kiiremini ja pea kaks korda kallimalt,” tõi ta näite.

Valmis korterite populaarsust suurendavad Tammistu sõnul ka paremad pangalaenu saamise võimalused ning arendaja huvi kinnisvara lõpuni valmis teha. Samas näiteks Bulgaarias, kus Arco Vara samuti tegutseb, ostavad inimesed ennekõike poolikuid kortereid.

Ise ehitamine võib tulla kallim

1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul mõtlevad paljud inimesed, et saavad korterit ise viimistledes väiksemate väljaminekutega hakkama. “Tänapäeval nii siiski odavamalt kindlasti ei saa,” lükkas ta sellise arvamuse ümber. “Arendajad teevad selliseid töid mahulepingutega, mistõttu hind remonditava pinnaühiku kohta tuleb odavam.”

Elupinna ise mustast karbist lõppastmesse välja ehitamine on Oiderma sõnul otstarbekas ­ainult juhul, kui näiteks ostjal endal on oma ehitusfirma või tegemist on niisama ehitusalal pädeva inimesega. Eraldi firma palkamine tuleb kallim, kuid võib erisoovide puhul sellest hoolimata õigustatud olla.

Domus Kinnisvara kutselise maakleri Lenne Kontori sõnul eelistavad musta karpi just need kliendid, kes on ise ehituses osavad või kelle sõbrad-tuttavad on korteri sisetöödel abiks. “Selliselt võib olla tihti rahaline võit päris suur,” ütles Kontor, kelle sõnul arvestavad kliendid sellega, et sisekujundus ja viimistlusmaterjalide valik tuleb musta karbi puhul endal teha või kasutada selleks sisekujundaja abi.

“Valge karbi puhul eelistatakse aga pigem juba täiesti valmis lahendust, kus ka siseviimistlus on tehtud või on kliendil selleks mõned valikuvariandid.” Arendajad pakuvad ka võimalust valida sisekujundajaga koostöös valminud siseviimistluspakette.

Kui pakutakse ainult valge karbi kujul korterit, leiavad paljud kliendid end Kontori sõnul olukorrast, kus ei osata suure korteri värve, materjale ja detaile kokku sobitada, ning ise materjale valides ei pruugi tulemus olla see, mida klient soovib.

Selgusetu, kes vastutab

Musta ja valge karbi kui poolelioleva kinnistu ostmisel on alati omad ohud.“Sisuliselt antakse sellisel juhul ju vastutus poole pealt üle,” ütles 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma. “Sealjuures tekib palju küsimusi. Näiteks, kas dokumentatsioon on korras? Kui kõik edasised tööd jäävad ostja kanda, siis kes hoolitseb juriidika eest? Halvimal juhul võivad muudatused tähendada isegi seda, et projekt tuleb ümber teha või et tuleb suisa uus ehitusluba taotleda. Ohukohti on palju. Kes vastutab, kui midagi nässus on?” selgitas Oiderma.

Oiderma sõnul võib probleemiks saada juba selline väike asi, et ostja tehtavate viimistlustööde käigus tekib seina praegu. Kas sellisel juhul on tegemist arendaja või uue omaniku süüga? Kelle kohustuseks jäävad ehitusgarantii alla käivad tööd? Ehitaja ei pruugi sellisel juhul enam vastutada. Selliseid konflikte esineb Oiderma hinnangul üsna tihti. “Tänapäeval on asjad keerulisemad. Kõiki töid dokumenteeritakse rohkem ja täpsemini. Lõpliku garantii saab anda ainult ehitaja, poole pealt asjade ülevõtmine ei tööta enam.”

Sellest hoolimata arvestavad arendajad Domus Kinnisvara kutselise maakleri Lenne Kontori sõnul kliendi soovidega ning pakuvad nii valmis elamuid kui ka musta ja valget karpi.“Mulle tundub, et nn isetegijad ei kao veel kuskile, seega ka musta karbi valmiduses korterid müümata ei jää. Turul pakutakse õnneks mõlemat võimalust,” lausus ta.

Autor: Kaur Maran, kaasautor