Sirje Rank • 10. märts 2015
Jaga lugu:

Lauri: Prantsusmaa sai karmi juhise

Maris Lauri Brüsselis koos Läti ja Belgia kolleegiga  Foto: Euroopa Nõukogu

Brüsselis esmaspäeval ja teisipäeval kohtunud Euroopa Liidu rahandusministrid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku anda seitse aastat järjest euroala eelarvenormist hälbinud Prantsusmaale veel kaks aastat ajapikendust.

Euroala reeglite järgi, mida kriisi ajal euro usaldusväärsuse tugevdamiseks karmistati, oodanuks Prantsusmaad reeglite rikkumise eest trahv.

„Prantsusmaa puhul on tegemist küllaltki suure riigiga ja kui ta majanduspoliitika liiga piiravaks läheb, võib see mõjuda halvasti kogu Euroopa keskkonnale,“ kommenteeris rahandusminister Maris Lauri kohtumise järel põhjuseid, millega Prantsusmaale ajapikendusse andmist õigustati. Prantsusmaa majandusnäitajad on olnud prognoositust kehvemad, tööpuudus riigis on üle 10%.

„Teisalt anti Prantsusmaale karm juhis kätte leida mõne kuu jooksul veel selliseid majanduspoliitilisi meetmeid, mis korrigeeriksid nende eelarvepuudujääki paremas suunas,“ ütles Lauri.

Prantsusmaa sai aega 2017. aastani, et viia eelarvedefitsiit allapoole 3% taset SKPst, mis on rahaliidus kehtiv norm. Leevenduse tingimusena tuleb Prantsusmaal leida selle aasta eelarves veel kärpekohti, et struktuurset defitsiiti täiendavalt 0,2% võrra vähendada. Kava tuleb esitada aprilli lõpuks.

Küsimusele, kas Prantsusmaale tehtud möönduse põhjendused olid rahuldavad, vastas Lauri, et varasematel aastatel pole tõepoolest tegutsetud piisava innuga. „Viimased sammud on näidanud, et seda indu on natuke rohkem,“ ütles ta.

Läinud kuul surus Prantsusmaa valitsus parlamendis rea majandusreforme läbi sel moel, et kasutas presidendi erakorralisi konstitutsioonilisi volitusi.

„Ma ootaksin ära need paari kuu pärast tulevad korrektsioonid, et näha, kas need on tõsiseltvõetavad,“ ütled Lauri. „On vaja, et see ind ei kaoks.“

Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni otsust anda Prantsusmaale taas ajapikendust on teiste seas kritiseerinud karmimate eelarvereeglite arhitekt Olli Rehn, komisjoni eelmise koosseisu rahandusvolinik.

„See õõnestab euroala (reeglite) usaldusväärsust, et komisjonil ei olnud julgust ega oidu öelda, et Prantsusmaa ei ole efektiivseid samme astunud, ehkki see on ilmne igale vähegi informeeritud vaatlejale,“ ütles Rehn läinud nädalal ajalehele Financial Times antud intervjuus. „See lahjendab euroala majanduse juhtimise reformi (mis viidi läbi kriisi ajal – toim) ning see õõnestab majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikku kasvu.“

2013. aastal kiitis Olli Rehn ise rahandusvolinikuna heaks ajapikenduse Prantsusmaale. Seda tingimusel, et toona Prantsusmaa rahandusministriks olnud Pierre Moscovici viib läbi rea reforme, milles komisjoniga kokku lepiti. Junckeri komisjonis on Moscovici nüüd ise rahandusvolinik, kes uut ajapikendust soovitas.

„See on kogu euroalale suur probleem, et suuruselt teine majandusruum aasta aasta järel reeglitest kinni ei pea,“ ütles Rehn.

Samal seisukohal on Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoit Coeure, kes samuti intervjuus ajalehele Financial Times väljendab muret, et uus reeglistik juba koost laguneb. Reeglistik, mis killustunud euroala ühtsemaks pidi liitma.

„Me oleme ise öelnud, et vajame euroalal suuremat integratsiooni. Esimene samm on respekteerida reegleid, milles on juba kokku lepitud,“ ütles ta.

Ka Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi rõhutas läinud nädalal, et euroala reegleid on vaja täita täielikult ja püsivalt.

Coeure hoiatab, et alles uuendatud reeglite rikkumine õõnestab usaldusväärsust. Teisalt on eriti halb, kui jääb kas või mulje, et suuri riike koheldakse teistmoodi. „See on vastuolus Euroopa ehitamise vaimuga. See on vastuolus usalduse loomise vaimuga, mida me näha tahame,“ ütles ta.

Coeure hoiatas, et rahaliit ei ole veel valmis, et hästi toimida. Kui aga saavutatu käest lasta või piirduda integratsiooni osas vaid seni tehtuga, jääb euroala püsivalt kriisiriski ning majanduskasv aeglasemaks, kui see olla võiks.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum