Eesti lennu­masinaid müüakse Aasiasse

Eli Airborne Solutionsi tegevjuht Tõnu Vaher ütles, et üks kuumemaid teemasid on praegu droonide püüdmine, sest pahade mõtetega inimene võib drooniga palju halba teha.  Foto: Andres Haabu

Mehitamata lennumasinaid arendav ja müüv Eli Airborne peab oma laialdase müügivõrgu aluseks osalemist erialamessidel, oskust tegeleda spetsiifiliste turgudega ning mõistagi kvaliteetset toodet.

Osaühingus Eli Airborne Solutions tegeletakse mehitamata lennumasinate arendamisega juba sajandivahetusest alates. Enne kui 2003. aastal sõlmiti kaitseministeeriumiga leping esimese põlvkonna lennumasina Swan arendamiseks, tegeleti ettevõtte tegevjuhi ning kaitsetööstuse liidu juhatuse liikme Tõnu Vaheri sõnul hobi korras väikeste autopiloodita reaalajas juhitavate masinatega.

Swan II arendamiseks ja väljatöötamiseks sõlmiti ministeeriumiga leping ning see valmis, ent Eesti kaitseväes kasutusse siiski ei läinud. “Sääraste lennumasinate arendamise juures on tuhandeid aspekte, millega peab oskama arvestada. Päris valmis me sel hetkel taolise drooni ehitamiseks polnud, aga valmis need said ja lendasid ka. Ent ka ministeeriumile oli valdkond ilmselt esialgu tundmatu,” meenutas Vaher.

Mehitamata lennumasinate arendustöö ettevõttes aga ei katkenud ning praeguseks on juba kaks aastat presenteeritud uue põlvkonna professionaalseks või militaarseks kasutamiseks mõeldud lennumasinat-multirootorit ELIX-XL ja ELIX-XXL. Elektrimootoriga ning nelja rootoriga seade maksab üle 30 000 euro, sellele on paigaldatud kontrollerid, autopiloot, GPS, infrapunakaamera, andmesidevahendid ning veel rida vajalikku tehnikat. Lennumasina arendamise kontseptsioon oli, et see peab mahtuma ühte seljakotti, olema varustatud vajaliku tehnikaga ning võimeline lendama sõltuvalt ilmastikuoludest ligi 50 minutit jutti.Kasum kulub arendustööks

Enamus arendustegevusele vajaminevast rahast on Eli Airborne teeninud ise, kasutades selleks ettevõttes aastate jooksul tekkinud kasumit. Mõningaid toetusi on saadud ka mujalt, näiteks 2013. aastal saadi kaitseministeeriumi konkursil ELIXi arendamiseks 98 000 eurot toetust.

Ettevõtte soliidse globaalse müügivõrgu taga on Vaheri sõnul järjekindel osalemine erialamessidel. Ettevõtte toodangu eksportimine sai tema sõnul kaudselt alguse 1995. aastal, mil kaitseväe tellimusel asuti tootma õppevahendeid. “Kuue-seitsme aasta pärast see vajadus katkes, misjärel leidsime samadele vahenditele turgu väljastpoolt ja sealt müügivõrgustiku tekkimine alguse saigi,” märkis Vaher.

Globaalsel turul sai läbimurre võimalikuks pärast seda, kui 2000. aastal osaleti esimesel rahvusvahelisel näitusel Tšehhis. Sellele järgnes Vaheri meenutusel pidev otsimine, millised näitused oleksid klientide leidmiseks vajalikud. Nüüd osaletakse iga kahe aasta tagant toimuvatel kaitsetööstuse messidel: Eurosatory Pariisis, IDEX Abu-Dhabis ja DSEI-l Londonis. Messipinnad broneeritakse juba kaks aastat ette, sest hea koht on toote tutvustamisel ülioluline.

Veebruaris Abu-Dhabis toimuvale messile ostis ettevõte EASi organiseeritud ettevõtete ühisstendil osalemisele lisaks juurde oma pinna. Odav messidel käimine pole, keskmiselt maksab nelja-viie inimesega messil osalemine 30 000 eurot, ent see väljaminek tasub Vaheri sõnul kindlalt ära. Siiski ei tasu näitusel osalemise järel oodata kiiret tulemust. “Tegelikult seda raha ei tule tagasi veel neli-viis aastat. Suhtumine Eestist pärit ettevõttesse on olnud nagu ikka endisest Nõukogude Liidust pärit tegijatesse – valitsevad eelarvamused. On olnud tükk tegemist, et seda barjääri murda,” märkis Vaher.

Luuredroonide hankekutse saadetakse ka Eesti tootjatele Andres Sang, Kaitseministeeriumi pressiesindaja

Kaitsevägi on koostanud hanke lähteülesande, millega kirjeldatakse soovitava mehitamata lennuvahendi kui platvormi tehnilised tingimusi, hange kuulutatakse välja käesoleva aasta esimeses pooles. Kutse hankes osalemiseks ja tehnilised tingimused saadame ka Eesti tootjatele.Kirjelduse järgi soovime kaitseväele hankida mehitamata lennukite komplekti vaatluse läbiviimiseks brigaadi tasemel. Lennuvahendid  peaksid tagama soovitud võimekuse igal ajahetkel, sõltumata ilmast, aastaajast ja päevavalgusest ning olema 100 kilomeetrise lennuulatusega. Ohutuse huvides peab hangitavatel lennuvahenditel olema lennukõlblikkuse sertifikaat. Samuti peavad lennuvahendid vastama sõjalise otstarbega seadmete sideühenduste turvalisuse ja ühilduvuse standarditele.Espordifookus Lähis-Idas ja Kagu-Euroopas

Sten Reimann, Threod Systems tegevjuht

Praegu on meie fookus suunatud peamiselt Ida ning ­Kagu-Euroopa ja Lähis-Ida riikidele. Sealsed turud ja vajadus lennuvahendite järele on tekkinud eelkõige tulenevalt sealsetest julgeolekuohtudest või lahingutegevusest, informatsiooni kogumine mehitamata õhusõidukitega aitab uue võimekusena sellistest olukordadest jagu saada. Eduka koostöö tagavad kasutaja spetsiifiliste terviklahenduste pakkumine, ­uute funktsioonide integreerimise kiirus, süsteemi töökindlus, usaldusväärsus julgeolekusektoris.Eesti julgeolekusektor on meie jaoks alati olulisim koostööpartner. Mehitamata lennuvahendite kasutamisel meie julgeolekuruumis kaasnevad eripärad, millega oleme süsteemide disainimisel arvestanud.

Saavutatud kontakte peab oskama hoida

Ühel näitusel ei pruugi konkreetsemaid kontakte tekkida palju, aga nendega peab olema kannatlik. Tihti käiakse messidel huvipakkuvate toodetega tutvumas mitu korda järjest. “Näiteks praeguseks üks meie suurimaid tellijaid Poolast käis aastaid erinevatel näitustel meie boksis kohal, uuris ja vaatas, palus toodet tutvustada. Otsustamine võttis aega, aga lõpuks ta veendus, et meie toodang on kvaliteetne, seda võib usaldada,” märkis Vaher. “Kui seda protsessi kümme aastat järjest teha, ongi vajalike kontakte kogunenud juba paarkümmend.”  

ELIX-drooni on ettevõte tutvustanud juba mitmel suuremal messil. “Huvi on olnud piisav, hetkel on ootel neli-viis konkreetset kohta, kuhu seda lennumasinat soovitakse, kõik militaarse taustaga riigiasutused ja ettevõtted.”

Võrreldes paljude Lääne-Euroopa või Ameerika ettevõtetega on Eesti firma eeliseks, et tegeletakse meeleldi ka endise  Nõukogude Liidu riikidega. “Näiteks Gruusia, Aserbaidžaan ja Ukraina on piirkonnad, kus saame ennast üpris hästi müüdud. Samas saame hakkama ka müügiga Hiina, Vietnami ja Koreasse, kuigi seal on konkurents ülitihe ning keele- ja kultuuribarjäär kerge tekkima.”

Eli Airborne'i globaalne müügivõrk on seda üllatavam, et ettevõttes tegeleb müügiga vaid kaks inimest. Peale nende on palgal veel mõni tootmistööline ning umbes kümmekond spetsialisti, kes tegelevad erialase tööga – insenerid, mehhatroonikud ja  programmeerijad.

Teise Eestis mehitamata lennumasinaid tootva ettevõtte Threod Systems tegevjuhi Sten Reimanni sõnul katab nende ettevõttes töötav meeskond ära kõik olulisemad kompetentsid. “Kiire reageerimise keerukate arendustegevuste või tootmistsüklitega hakkama saamiseks tagab moodustatud kompetentsivõrgustik, kuhu kuulub palju väikesi kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid elektroonika, tootearenduse, prototüüpimise ning tootmise vallast.”

Mehitamata õhusõiduk ehk droon, ka UAV (unmanned aerial vehicle, lühend UAV) on õhusõiduk, mille pardal ei ole pilooti – see töötab kas iseseisvalt või kaugjuhtimisega. Mehitamata õhusõidukit eristab rakettidest ja teistest lendavatest objektidest reaktiivmootori või selle analoogi olemasolu, hea juhitavus ning võime hoida stabiilset kõrgust. Erinevalt suundrakettidest kasutatakse UAVsid nii ründe- kui ka luure-eesmärgil.

RakendusedLuure. Luure on seni olnud ja on tõenäoliselt ka edaspidi UAV-de kõige tähtsam ja enim rahastatud rakendusvaldkond. Ameerika Ühendriikides hakati mehitamata luurelennukeid kasutama 1960. aastatel. Sellega oli seotud Riiklik luureamet (NRO) ning nende salajasteks projektideks kulutati miljardeid dollareid. Droonide eelis luuresatelliitide ees on parem ligipääs varjatud aladele: mikro-UAV-sid on võimalik kasutada ka tiheasustuses, metsakatte all ning isegi siseruumides. Mehitatud luurelennukitest on droonid aga palju ohutumad, sest puudub risk inimelude kaotamiseks.Teiseks eeliseks nii mehitatud õhusõidukite kui satelliitide ees on võimalus jälgida üht objekti pikka aega järjest (ka siis, kui see vahepeal liigub).

TsiviilrakendusedKaugseire. Droonid on ideaalsed kandidaadid paljudes kaugseire valdkondades. Nende abil on võimalik tuvastada maastikupõlenguid, maavärinaid ning suuremaid saasteallikaid. Veel võimaldavad mehitamata õhusõidukid seirata põllumaad ja avastada uusi maardlaid nii maismaal kui meres. Neid kasutatakse ka ilmavaatlusteks ning rannajoone ja maapiiride kontrollimiseks piirivalve poolt. Oluline on ka elektrivõrgu ning torujuhtmete monitooring.

Kõiki tooteid patenteerida pole jõukohane

Eli Airborne on oma toodetele võtnud ka mõne patendi, ent laialdasemalt väikesel ettevõttel patentide tegemine ära ei tasu. “Me ei jõua kõiki pidevalt kontrollida. Lihtsam on ise paindliku ja innovatiivsena tootearendusega edasi tegeleda.”

Eestis on sel kevadel tulemas lennumasinate soetamiseks kaks riigihanget, seda planeeritakse nii kaitse- kui ka siseministeeriumi haldusalas. Hanketingimustest, mis pole veel teada, sõltub, kas osaletakse või mitte. “Aga kindlasti tahaks,” märkis Vaher.

Vaheri sõnul tegeletakse ettevõttes edasi võrdselt aktiivselt nii mehitamata lennumasinate kui ka sõjaväeliste simulatsiooniseadmetega. Droonide arendamine ja tootmine kasvab Vaheri kinnitusel praegu väga jõuliselt ning areng on kiire. “Hoiame end pidevalt kursis, mis valdkonnas toimub. Üks kuumemaid teemasid on droonide püüdmine.

Droon on halbade mõtetega inimese käes ohtlik, sinna saab paigutada näiteks lõhkeseadmeid. Seega on äärmiselt vajalikud tehnoloogiad, mis võimaldavad droonide kinnipüüdmist. Küsimus on vaid selles, kuidas droon turvaliselt kinni püüda, nii et see ümbruskonnale kahju ei tekitaks,” tõi Vaher näite protsessidest, millega ka Elis jõudumööda tegeletakse, kuna tehnoloogia on alles lapsekingades.

Hetkel kuum