Kuidas korrastada üüriturgu?

Väljaüürimise maks 10% või hoopis 0

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel:

Pean sellise lähenemise realiseerumist üsnagi keerukaks. Alati ei kasutata eraisikule kuuluvat teist, kolmandat korterit tingimata äri otstarbel. Need võivad näiteks peresiseselt kvalifitseeruda teise elukohana, tasuta kasutuses sugulaste, sõprade poolt. Maksustamise aluseks, silmas pidades alternatiivi eluruumide väljaüürimiselt saadava tulu maksustamisele, peab ikkagi olema konkreetselt saadav netotulu. Ehk siis saadud üürisumma, millelt on maha arvatud kõikvõimalikud asjakohased kulud.

Praegu on probleem selles, et kui eraisikust üürileandja maksab saadavalt üürilt kehtiva õiguse järgi korrektselt tulumaksu, siis ei tekigi üürileandjal tihtipeale mitte mingisugust mõistlikku tulu, kuna tulumaksu arvestatakse praegu kogu üürisumma pealt, millelt üürileandjal ei ole õigus maha arvestada mitte mingisuguseid üüritud kinnisvaraga seotud kulusid.

Abiks oleks register

AS Arco Vara juhataja Tarmo Sild:

Kõige lihtsam on tänapäeva andmetöötlusvahendite juures luua võimalus üürilepingu registreerimiseks keskses andmebaasis ning sätestada nii positiivsed kui negatiivsed tagajärjed, kui üürilepingut siiski ei registreerita. Kinnisvaramaks on meil juba olemas, maamaksu nime all. Ilmselt ei saa keelata inimese õigust elada korraga mitmes kohas, mistõttu maks kinnisvarale, milles omanik ei ela, oma eesmärki tõenäoliselt ei saavutaks.

Präänik mõjutab rohkem kui piits

OÜ Domus kinnisvara arendusdirektor Ingvar Allekand:

Selle mõtte tugevaks plussiks on see, et inimesed ei kogu omale kinnisvara, mida neil vaja ei ole. Ehk siis me raiskame vähem ressursse. Aga igasuguse rikkuse maksustamise süsteemi haldamine on väga keerukas. Näiteks kas maksustada 40 ruutmeetri suurust korterit Tallinnas või Valgas ühe määraga või siduda maksu suurus vara väärtusega? Ja nii põrkame paljude probleemide otsa.

Lõpuks leiavad need, kes tahavad oma korteris "mitte elada", ikkagi mingisuguse võimaluse, kuidas maksu vältida.

Minu arvates praegune põhimõtteline lähenemine, et maksustatakse reaalselt saadavat kasu, on õigem. Viimase aasta jooksul on üüritulu maksustamisest palju räägitud ning seetõttu on minu kogemuse kohaselt nende klientide hulk, kes julgevad võtta maksupettuse riski, oluliselt vähenenud. Inimesi motiveerivad ikka piits ja präänik, kusjuures piits on erinevate uuringute põhjal ikka suurem motivaator. Aga pakkuda tuleb mõlemat. Alustama peaks lihtsalt teadlikkuse tõstmisega.