Äripäev • 17. märts 2015 kell 7:44

Ida-Virumaa üks suuremaid ELi toetuse saajaid

Ida-Viru Keskhaigla uus aktiivravikorpus Kohtla-Järvel. Ehituse rahastamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.  Foto: Raul Mee

Viimasel kümnel aastal on Ida-Virumaa projektid saanud kokku 353,2 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuuritoetust, teatas rahandusministeerium.

Aastatel 2004-2014 sai ELi struktuuritoetust 1468 Ida-Virumaa projekti. „Kokkuvõttes oli Ida-Virumaa üks suuremaid toetusi saavaid piirkondi Eestis Harjumaa ja Tartumaa järel,“ ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali. Praegune struktuuritoetuste periood lubab enam tähelepanu pöörata just majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmisele, töökohtade loomisele ja kohalike inimeste elukvaliteedi parandamisele, märkis ta.

Eelmisel programmperioodil investeeriti ELi toetusvahenditest Ida-Viru maakonna ettevõtlus- ja elukeskkonna parandamisesse, märkis Ida-Virumaa ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt. „Vee- ja reoveeprojektid, tööstusalad, teed, promenaadid ning turismiteenused on juba muutnud maakonna kaunimaks ja mõnusamaks kohaks nii elanikele kui ka külalistele,“ selgitas Sööt.

Struktuuritoetuste abiga investeeriti kõige suuremad summad joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisse Kohtla-Järvele, Narva, Sillamäele, Narva-Jõesuusse, Sillamäele ja Aserisse. Ligi 29 miljonit läks maksma Kohtla-Järve põlevkivitööstuste ohtlike jäätmete prügilate korrastamine ja sulgemine. Lõpetatud on Ida-Viru keskhaigla juurdeehitus ja Narva haigla hooldusravi osakonna loomine ning samuti kutsehariduskeskuse tänapäevastamine. Toetuste abiga on Ida-Virumaale rajatud Kiviõli seiklusturismi keskus, Narva linna promenaad ja Jõhvi kesklinna promenaad ning kergliiklustee jalakäijatele.

Praegusel perioodil saab Eesti toetusi kolmest ühtekuuluvuspoliitika fondist ehk struktuurivahenditest – Euroopa sotsiaalfondist (ESF), Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) ja ühtekuuluvusfondist (ÜF) kokku 3,5 miljardit eurot kuni aastani 2020.

Hetkel kuum