Võidab see, kes tegutseb kiiremini

Artikkel

- Uudised
- Urve Vilk
- 26. märts 2015 kell 8:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võidab see, kes tegutseb kiiremini
Advokaadibüroo vanempartneri Aku Soraineni sõnul võimaldab analüütika leida nõrgad kohad ja neile reageerida. Foto: Andres Haabu
Et konkurendist parem olla, on vaja läbimõeldud ja kiiret tegutsemist, milleks näitavad analüütilised mudelid õige suuna.
16.–17. aprillil
Pärnu Finantskonverents 2015 “KPI – Kuradi Palju Infot”Finantskonverentsi keskmes on KPId, avatakse KPIde kontseptsioon ja jagatakse kogemusi, kuidas arendada ja leida oma ettevõtte eripärast tulenevad õiged ja võiduleviivad KPId. Arutatakse teemal, kui palju maksab tark otsus, lisaks tuleb juttu, kuidas juurutada ja rakendada KPIsid nii, et väljatöötatud mõõdikute süsteem töötaks organisatsiooniüleselt.
Ettevõtjad jagavad aprillis toimuval Pärnu Finantskonverentsil kogemusi, kas ja kuidas suudavad analüütilised mudelid ettevõtte konkurentsivõimet tõsta.
Ragn-Sellsi Ida-Euroopa tugifunktsioonide direktori Argo Rannametsa sõnul on tihedal ja aastatega veelgi tiheneval konkurentsil liikumapanev jõud. Edu tagamiseks on Rannametsa sõnul vaja teha konkurentidest midagi paremini. “Vaja on läbimõeldud ja kiiret tegutsemist.” Rannamets tunnistas, et mõeldes tagasi ajale, mil ärianalüüsiga tegelema hakati, oli faktidel põhineva juhtimise tase ettevõttes oluliselt teistsugusem kui täna. “Kahtlemata on konkurentsivõime paranenud,” lisab ta.
Ettevõttes on Rannametsa sõnul toimunud detsentraliseerimine, analüütikute hulga vähenemine ja keerukamate meetodite kasutamine juhtimises. “Oleme juhtimisse kaasanud palju rohkem inimesi kui varem. Samas analüütikute hulk on jäänud ettevõttes samaks või isegi vähenenud.”
Advokaadibüroo vanempartneri Aku Soraineni sõnul võimaldab analüütika leida kiiresti nõrgad ja tugevad üksused ning inimesed firmas ja reageerida vastavalt olukorrale. “Samuti võimaldab ärianalüütika meil paremini oma tegevusi vastavalt strateegiale fookustada. On ütlemine, et saad, mida mõõdad ja see peab väga hästi paika,” lisab ta.
Kuidas Ragn-Sells analüütikat igapäevatöös kasutab?
Eesmärkide seadmine jagunenud mitmesse rühma:
Otseselt strateegia rakendamisega seotud eesmärgid ehk n-ö üldtaseme eesmärgid. Suunatud küsimusele, kas teeme õigeid asju.
Lokaalse taseme eesmärgid ehk käiturid, mis keskenduvad tegevuste samm-sammulisele arendamisele. Suunatud küsimusele, kas teeme asju õigesti.
Mõõdikud, mis aitavad ettevõttel Ragn-Sellsi gruppi kuuluvate ettevõtete tegevusi omavahel võrrelda. Eesmärk on tänu sellele leida parimad praktikad, grupis üksteiselt õppida ja tulemusi kogu kontsernis parandada. Pole mõtet leiutada jalgratast, kui see on juba ammu kusagil olemas.
Kvaliteet tähtsam kui kvantiteet
Rannametsa sõnul suureneb infomahu kasvades vajadus panustada rohkem aega info töötlemisele, järelduste tegemisele ja otsuste ettevalmistamisele, kuid tänu abivahenditele, mida on aruandluse ja analüütika arendamisel kasutatud ja juhtide kasvanud teadlikkusele on palju tööd, mis varem oli delegeeritud analüütikutele, liikunud otsustajate ülesannete hulka. “Suurema tähelepanu osaliseks on saanud otsuste kvaliteet. Kasutusele on võetud võtteid, mille mõistmiseks varem oskusi ja teadmisi ei olnud,” lisab Rannamets.Mida ja kui palju mõõta? Selles, kas analüütika aitab tulemusi parandada või mitte, kehtib lihtne reegel, et mida mõõdad, seda saavutad, usub Rannamets. Samas ei saa tema sõnul mõõtmisega üle pingutada. “Ei saa öelda, et kõik, mida mõõdetakse, on tähtis,” ütleb ta. Inglise keeles kasutatavatest lühenditest KPI (key performance indicator) ja PI (performance indicator) vaid esimene viitab teguritele, mis on olulised.
“Muidugi ei tähenda see, et mõõtmine peaks KPIdega piirduma.Osa näitajaist on selle jaoks vajalikud, et KPI-sid paremini mõista,” lisab ta. Soraineni igapäevatöös hinnatakse juristide ja meeskondade töökoormust. Samuti jälgitakse “ladu” ehk töö hulka, mille eest arved pole veel laiali saadetud. “Oluline on järgida ja koguda süstemaatiliselt tagasidet meie klientidelt meie teenuse kohta,” ütleb Sorainen.
Otsused põhinevad numbritelKaire Saadi, Estraveli müügitoe osakonna juhataja
Kasutame ärianalüütikat viimased neli aastat. See on tõstnud meie konkurentsivõimet nii, et aitab teha targemaid ja kiiremaid otsuseid, kuna need põhinevad konkreetsetel numbritel. Lisaks aitavad numbrid teha järeldusi näiteks selle kohta, kuidas kampaaniate ajal mehitada büroosid ja kui kiiresti klientidele vastata, et saabunud päringud ka müügiks läheksid.
Lisaks tavaaruandlusele kasutame spetsiaalselt ärianalüüsiks mõeldud tarkvara. Iga osakonna (müügijuhid, turundus, kliendihaldus jne) jaoks on tehtud süsteemis oma vaade just neid huvitavate andmetega. Info saamiseks ei pea pöörduma analüütiku või IT-inimese poole, huvipakkuva saab ise välja võtta. Väga tähtis on ka see, et süsteem, mida kasutame, on olemuselt dünaamiline ehk iga raporti puhul saab andmeid analüüsida eri vaadetest. Nii on hästi näha, millest võimalikud plussid või miinused tulevad.
Tavapärastele finants- ja müügiandmetele lisaks on meil andmed meililiikluse, klientide rahuloluindeksi, töögraafiku jne kohta. Neid andmeid jälgitakse väga erinevates vaadetes ja eesmärgiks on analüüsida omavahelisi seoseid.
Turundus on väga kiiresti arenev valdkond ning analüütika osatähtsus selles kasvab iga päev. Lisaks kampaaniate tulemuste analüüsile on oluline jälgida segmentide käitumist erinevates suhtlus- ja müügikanalites. Näiteks analüüsida uudiskirja saajate käitumisloogikaid ning võrrelda seda müügitulemustega.
Rannametsa sõnul on ettevõttes aja jooksul jälgitud hulgaliselt eri näitajaid, millele täna enam tähelepanu ei pöörata. “Osaliselt sellepärast, et oleme mõistnud nende vähest tähtsust, kuid suuremas osas selle pärast, et toonasele juhtimisele sobilik käsitlus ei oleks tänases konkurentsisituatsioonis enam piisav. Juhtimisvõtted täienevad pidevalt.”
Mõõdupuuks töö hulk
Soraineni sõnul on väga oluline juristidele aeg-ajalt meelde tuletada, et tegevused pole selleks, et teha statistikat ilusamaks, vaid selleks, et viia ellu strateegiad. “Me näiteks eeldame, et meie juristid hoiavad aktiivselt kontakti meie klientidega, sest üldine kogemus näitab, et siis saame tööd juurde,” märgib ta.
Kontakti hoidmise aktiivsust mõõdetakse koos sellega, kui palju iga jurist tööd juurde toob. Soraineni sõnul sisestab aeg-ajalt mõni jurist süsteemi väga palju aega, mida ta on kasutanud suhtlemiseks klientidega, aga tööd pole see suhtlemine juurde toonud. “See võib näidata, et ta teeb midagi valesti ja sellele on hea pöörata tähelepanu,” selgitab Sorainen.
Sorainen peab oma firma tugevuseks, et igal juristil on kohustus anda töö firmas edasi inimesele, kes on valdkonna suurim asjatundja. “Mõõdame, kui palju meie juristid suunavad tööd teistele juristidele edasi, see aitab meil aru saada, kas töö liigub firmas nii, nagu peaks.”
Kuna advokaadibüroos on töö hulk erinevates tiimides ajas väga muutuv – ühel hetkel on palju firmade omandamisi ja teisel palju kohtuvaidlusi –, ent samas on ettevõtte eesmärk pakkuda inimestele turvalist ja stabiilsed töökeskkonda, ei mõjuta KPI otseselt töötajate töötasu. “Töötasu ei tohi olla nii volatiilne nagu võib olla töö hulk,” märgib Sorainen. Ta lisab, et seega mõne KPI täitmine võib küll avaldada otsest mõju töötasule, eriti kui midagi olulist on jäetud tegemata, kuid mõne teise KPI täitmine avaldab tasule pigem kaudset mõju.
Loe pikemalt 30. märtsi Juhtimise kuukirjast.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum