Asmann astus tagasi

Äripäeva andmetel oli Asmanni lahkumisotsuse taga Eesti Raudtee üldkoosolekut esindava majandus- ja kommunikatsiooniministri Urve Palo surve.

„Olen teinud seoses avalikkuses küsimusi tekitanud kütusekaardi kasutamisega nõukogule ettepaneku mind ametis vabastada,“ kommenteeris Ahti Asmann oma otsust pressiteate vahendusel. „Minu jaoks on tähtis, et raudteel algatatud muudatused saaksid edukalt lõpule viidud ja ma ei soovi, et minu isiku ümber tekkinud meediakära seda takistaks,“ selgitas Asmann. „Juhul kui nõukogu minu taotluse rahuldab, olen vajadusel olen valmis ettevõtet juhtima uue juhi leidmiseni,“ lisas ta.

Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare ütles Äripäevale, et nõukogu koguneb küsimust arutama esmaspäeval. „Enne pole midagi kommenteerida,“ jäi Vare napisõnaliseks.

Juchnewitsch ütles siis aga vastu, et see on Asmanni poolt lahendamata jäänud probleem, millega temal tuli tööle asudes ühe esimese asjana hakata tegelema.

Kuid ka Vare leidis, et pole mitte mingit alust väita 10 miljoni euro väärtuses materjalide kadumisest. Mis summadest siis juttu on? „Keegi ei tea praegu. Seda täpsustatakse veel, aga seda on kordades vähem. Kindlasti, kui üldse. Kui nüüd vastutuse teemat kerida, siis asuti seisukohale, et juhatus on küll oma hoolsuskohustust täitnud ja asunud seda olukorda lahendama, kuid tuleb tunnistada, et oleks pidanud seda varem tegema. Veelkord juhin tähelepanu, et tegemist ei ole hiljuti tekkinud olukorraga, vaid pika traditsiooniga segadusega, mille klaarimine on tehniliselt ülikeeruline kui üldse võimalik,“ rääkis Vare kolmapäevase nõukogu istungi järel.

Eesti Raudtee on tellinud advokaadibüroolt Eipre & Partnerid õigusarvamuse, selgitamaks, kes on  materjalide/varude võimaliku kadumise eest vastutavad isikud ja milline on nende vastutus.

Arvamuse koostajal puuduvad andmed selle kohta, et Eesti Raudtee  juhatus oleks isiklikult teinud tollasele varustusosakonna juhatajale Ruudo Liisile korralduse osakonna töö parandamiseks või ümberkorraldamiseks ja töötaja oleks selle tööülesande täitmata jätnud, kirjutas Terje Eipre.

Ka märkis Eipre, et Eesti Raudtee juhatuse liikmete tsiviilvastutus varude kadumisega tekitatud kahju eest läbi Eesti Raudtee on võimalik, kui oleks teada kahju täpne suurus ja selle tekkimise aeg.

Milles seisnes probleem?

Eelmise aasta augustis Eesti Raudtee juhatuse liikme ja infrastruktuuriteenistuse direktorina tööle asunud Parbo Juchnewitsch on varustusosakonna töö peamiste puudustena välja toonud:

- Materjalide liikumise, käitlemise ja dokumenteerimise kord puudus täielikult või oli väga puudulik;

- Materjalide väljastamisel lepingulistele töövõtjatele puudus igasugune ülevaade objektile jõudnud kogustest;

- Varustusosakonnast objektidele minevate materjalide tellimuste kogusumma ei vastanud objektide tegelikele vajadustele;

- Materjalide liikumise kanded, mis tehti raamatupidamisprogrammi, ei olnud alati kooskõlas töövõtjate poolt allkirjastatud dokumentidega;

- Materjalide liikumise üle (kvaliteet, kogused, dokumendid), mis suunati otse tootjatelt objektile, puudus kontroll;

- Diislikütuse mahakandmisel puudusid normatiivid, s.t. kõik, mis paaki kallati, läks ka kuludesse;

- Dokumentide ja regulatsioonide puudumine ei võimaldanud jälgida materjalide liikumist, jättes piiramatud võimalused AS-ile Eesti Raudtee kuuluva vara (ettevõtte varude) kõrvaldamiseks/varastamiseks.

Allikas: Advokaadibüroo Eipre & Partnerid õigusarvamus

Auditi tulemused

1. Eesti Raudtee riskijuhtimise ja siseauditi osakonna auditi käigus tuvastati, et Tallinn-Keila-Paldiski-Riisipere teelõigu kapitaalremondi objektidele väljastati saatedokumentide kohaselt kokku 91,6 km rööbast, kuid tagastuvaid rööpaid on varustusosakonna laoarvestuses kajastatud ca 21,4 km (kokku nii rööbastena kui teesõrestikuna) vähem.

Sõrestiku ja rööbaste tagastamise kohta olid töövõtja aktid, mille kohta audit vastavaid laokandeid ei tuvastanud. Kuna materjalide liikumise dokumenteerimine on olnud puudulik, siis pole tänaseni peetud võimalikuks täpse hinnangu andmist puudu- või ülejäägi kohta.

2. Raudteest välja võetud puitliiprid on osaliselt kasutatavad/müüdavad ning müügiks mittekõlbulikud liiprid tuleb utiliseerida kui keskkonnakahjulikku materjali ning seetõttu on liipreid ära antud ka tasuta. 7. veebruaril 2014.a lähetati Tamirogrupp OÜ-le 960 kolmanda sordi puitliiprit. Polarwerk OÜ-le lähetati veebruaris-märtsis kokku 1500 puitliiprit. Eesti Raudtee riskijuhtimise- ja siseauditi ja turvaosakonna töötajad ei suutnud tuvastada, et nendele ettevõtetele oleks selle eest arveid väljastatud või, milliste dokumentide alusel üldse tehinguid tehti.

Eesti Raudtee juhtkonna selgituse kohaselt oli nimetatud „tasuta tehingud“ kooskõlastatud ettevõtte tollase infrastruktuuridirektoriga (Arvo Smiltinš, praegu töötab Eesti Raudtee tehnoloogiadirektorina – toim.). Varustusosakonnas paiknevate turvakaamerate videopildist selgus, et üks vedu toimus pühapäeva õhtul kella 19.48-st kuni 21.55-ni, saatelehed olid eelnevalt vormistatud ning veoauto liikus territooriumil ilm.a järelevalveta

Allikas: Advokaadibüroo Eipre & Partnerid õigusarvamus