Koit Brinkmann • 27 märts 2015

Asmann astus tagasi

Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Hiljuti Äripäeva vahendusel avalikkuse ette jõudnud probleemid Eesti Raudtees sundisid ettevõtte juhatuse esimeest Ahti Asmanni esitama täna lahkumisavalduse.

Äripäeva andmetel oli Asmanni lahkumisotsuse taga Eesti Raudtee üldkoosolekut esindava majandus- ja kommunikatsiooniministri Urve Palo surve.

„Olen teinud seoses avalikkuses küsimusi tekitanud kütusekaardi kasutamisega nõukogule ettepaneku mind ametis vabastada,“ kommenteeris Ahti Asmann oma otsust pressiteate vahendusel. „Minu jaoks on tähtis, et raudteel algatatud muudatused saaksid edukalt lõpule viidud ja ma ei soovi, et minu isiku ümber tekkinud meediakära seda takistaks,“ selgitas Asmann. „Juhul kui nõukogu minu taotluse rahuldab, olen vajadusel olen valmis ettevõtet juhtima uue juhi leidmiseni,“ lisas ta.

Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare ütles Äripäevale, et nõukogu koguneb küsimust arutama esmaspäeval. „Enne pole midagi kommenteerida,“ jäi Vare napisõnaliseks.

Veel kolmapäeval toimunud Eesti Raudtee nõukogu istungil otsustati lasta Asmannil juhatuse esimehena jätkata ning ainsa karistusena jäeti ta koos teiste juhatuse liikmetega ilma aastapreemiast.

Samuti tuli Asmannil Eesti Raudteele tagasi maksta üle 5000 euro ehk pool perioodil september 2012 kuni veebruar 2015 kütusele kulunud summast. Selgus, et Asmanni diiselmootoriga ametiauto Audi A6 Allroadi kütusekulu oli ettevõtte raamatupidamispaberite järgi ligi 20 liitrit 100le kilomeetrile, sest tema kütusekaarti kasutas ka ettevõttega mitteseotud Asmanni abikaasa.

"Probleemide lekitamine on ebameeldiv, see tekitab pingeid ja pseudoprobleeme, mille lahendamine ei vii kuhugi," rääkis Asmann alles täna hommikul ilmunud intervjuus Eesti Päevalehele.

„Võimalust ettevõtte kütusekaarti kasutada isiklikuks otstarbeks oli kokku lepitud tööle asumisel. Kahjuks jäi see kokkulepe korralikult fikseerimata. Nõukogu on sellest informeeritud ning kulutused olen ettevõttele kompenseerinud,“ teatas Asmann pressiesindaja vahendusel peale kolmapäevast nõukogu istungit.

Järgmiseks nõukogu istungiks pidi Asmann esitama uuringu tulemused, kuhu on läinud 2007. aastast alates osa vanametallist ja muust materjalist. Kas see on kadunud/varastatud või on segaduse põhjuseks ainult ettevõtte varustusosakonna dokumentides valitsenud korralagedus, pole tänaseni selge.

Eelmise aasta augustis Eesti Raudtee juhatuse liikmeks ja infrastruktuuridirektoriks saanud Parbo Juchnewitsch on hinnangul puudus ettevõtte varustusosakonnas kasutatud materjalide üle arvepidamise ja käitlemise osas varem igasugune regulatsioon.

Muu hulgas võib Tallinna-Keila-Paldiski-Riisipere teelõigu kapitaalremondi käigus Eesti Raudteele tagastatavate kasutuskõlblike rööbaste puudujääk olla üle 20 kilomeetri. Sellest tulenevalt hindas Juchnewitsch kaotatud/varastatud vara kahju suuruseks vanarauana 300 000-1 000 000 euro suuruseks, kuid kasutatud teesõrestiku maksumusena võib see kahju ulatuda kuni 10 miljoni euroni.

Nii Asmann kui ka ettevõtte nõukogu esimees Raivo Vare on pidanud Juchnewitschi hinnangut aga jamaks. „Parbo Juchnewitschi võimaliku kahju hindamine 10 miljoni euroni jääb küll tema südametunnistusele – Eesti Raudtee juhatust pole Parbo sellest informeerinud ning samme kahtlustuste ja süüdistuste täpsustamiseks pole astunud. Kahjuks on uus infrastruktuuridirektor Parbo Juchnewitsch ettevõtte arendamise ja probleemide lahendamise asemel võtnud suuna enda vastutusest vabastamiseks läbi teiste isikute umbmäärase süüdistamise,“ leidis Asmann eelmisel nädalal.

Juchnewitsch ütles siis aga vastu, et see on Asmanni poolt lahendamata jäänud probleem, millega temal tuli tööle asudes ühe esimese asjana hakata tegelema.

Kuid ka Vare leidis, et pole mitte mingit alust väita 10 miljoni euro väärtuses materjalide kadumisest. Mis summadest siis juttu on? „Keegi ei tea praegu. Seda täpsustatakse veel, aga seda on kordades vähem. Kindlasti, kui üldse. Kui nüüd vastutuse teemat kerida, siis asuti seisukohale, et juhatus on küll oma hoolsuskohustust täitnud ja asunud seda olukorda lahendama, kuid tuleb tunnistada, et oleks pidanud seda varem tegema. Veelkord juhin tähelepanu, et tegemist ei ole hiljuti tekkinud olukorraga, vaid pika traditsiooniga segadusega, mille klaarimine on tehniliselt ülikeeruline kui üldse võimalik,“ rääkis Vare kolmapäevase nõukogu istungi järel.

Eesti Raudtee on tellinud advokaadibüroolt Eipre & Partnerid õigusarvamuse, selgitamaks, kes on  materjalide/varude võimaliku kadumise eest vastutavad isikud ja milline on nende vastutus.

Arvamuse koostajal puuduvad andmed selle kohta, et Eesti Raudtee  juhatus oleks isiklikult teinud tollasele varustusosakonna juhatajale Ruudo Liisile korralduse osakonna töö parandamiseks või ümberkorraldamiseks ja töötaja oleks selle tööülesande täitmata jätnud, kirjutas Terje Eipre.

Ka märkis Eipre, et Eesti Raudtee juhatuse liikmete tsiviilvastutus varude kadumisega tekitatud kahju eest läbi Eesti Raudtee on võimalik, kui oleks teada kahju täpne suurus ja selle tekkimise aeg.

Milles seisnes probleem?

Eelmise aasta augustis Eesti Raudtee juhatuse liikme ja infrastruktuuriteenistuse direktorina tööle asunud Parbo Juchnewitsch on varustusosakonna töö peamiste puudustena välja toonud:

- Materjalide liikumise, käitlemise ja dokumenteerimise kord puudus täielikult või oli väga puudulik;

- Materjalide väljastamisel lepingulistele töövõtjatele puudus igasugune ülevaade objektile jõudnud kogustest;

- Varustusosakonnast objektidele minevate materjalide tellimuste kogusumma ei vastanud objektide tegelikele vajadustele;

- Materjalide liikumise kanded, mis tehti raamatupidamisprogrammi, ei olnud alati kooskõlas töövõtjate poolt allkirjastatud dokumentidega;

- Materjalide liikumise üle (kvaliteet, kogused, dokumendid), mis suunati otse tootjatelt objektile, puudus kontroll;

- Diislikütuse mahakandmisel puudusid normatiivid, s.t. kõik, mis paaki kallati, läks ka kuludesse;

- Dokumentide ja regulatsioonide puudumine ei võimaldanud jälgida materjalide liikumist, jättes piiramatud võimalused AS-ile Eesti Raudtee kuuluva vara (ettevõtte varude) kõrvaldamiseks/varastamiseks.

Allikas: Advokaadibüroo Eipre & Partnerid õigusarvamus

Auditi tulemused

1. Eesti Raudtee riskijuhtimise ja siseauditi osakonna auditi käigus tuvastati, et Tallinn-Keila-Paldiski-Riisipere teelõigu kapitaalremondi objektidele väljastati saatedokumentide kohaselt kokku 91,6 km rööbast, kuid tagastuvaid rööpaid on varustusosakonna laoarvestuses kajastatud ca 21,4 km (kokku nii rööbastena kui teesõrestikuna) vähem.

Sõrestiku ja rööbaste tagastamise kohta olid töövõtja aktid, mille kohta audit vastavaid laokandeid ei tuvastanud. Kuna materjalide liikumise dokumenteerimine on olnud puudulik, siis pole tänaseni peetud võimalikuks täpse hinnangu andmist puudu- või ülejäägi kohta.

2. Raudteest välja võetud puitliiprid on osaliselt kasutatavad/müüdavad ning müügiks mittekõlbulikud liiprid tuleb utiliseerida kui keskkonnakahjulikku materjali ning seetõttu on liipreid ära antud ka tasuta. 7. veebruaril 2014.a lähetati Tamirogrupp OÜ-le 960 kolmanda sordi puitliiprit. Polarwerk OÜ-le lähetati veebruaris-märtsis kokku 1500 puitliiprit. Eesti Raudtee riskijuhtimise- ja siseauditi ja turvaosakonna töötajad ei suutnud tuvastada, et nendele ettevõtetele oleks selle eest arveid väljastatud või, milliste dokumentide alusel üldse tehinguid tehti.

Eesti Raudtee juhtkonna selgituse kohaselt oli nimetatud „tasuta tehingud“ kooskõlastatud ettevõtte tollase infrastruktuuridirektoriga (Arvo Smiltinš, praegu töötab Eesti Raudtee tehnoloogiadirektorina – toim.). Varustusosakonnas paiknevate turvakaamerate videopildist selgus, et üks vedu toimus pühapäeva õhtul kella 19.48-st kuni 21.55-ni, saatelehed olid eelnevalt vormistatud ning veoauto liikus territooriumil ilm.a järelevalveta

Allikas: Advokaadibüroo Eipre & Partnerid õigusarvamus

Hetkel kuum