Päti tunnused maksuhalduri silmis

Ta lisas, et viimastel aastatel on taas rohkem uurima hakatud juhatuse liikmete dividendidena palga maksmist. Kui maksuhaldur leiab ettevõtte, kes maksab regulaarselt dividende, asub ta juhatuse liikmelt suuliselt üldiseid asju küsima.

Nelja-viie üdise küsimuse järel pärib maksuhaldur, miks juhatuse liige omale rohkem palka ei maksa. „See on äkiline küsimus, mis ehmatab. Kui vastad, et vastasel juhul peab sotsiaalmaksu maksma, on rong läinud,“ ütles Saag. Oluliselt mõistlikumad vastused oleksid näiteks, et juhatuse liige ei peagi üldse palka saama ja palk on võrdväärne tema panusega ettevõttesse.

Äriühinguna soetatud kinnisasjad luubi all

Viimasel ajal on Saagi sõnul aktiivselt kontrollima hakatud äriühinguna soetatud kinnisasju. „Iga nädal tuleb vähemalt üks isik mu juurde murega, et maksuhaldur on asunud kontrollima ettevõtte ostetud kinnisasja,“ ütles Saag. Reeglina saadakse sellekohast infot kinnisturegistrist – kui omanik on märkinud kinnisasja kui äriühingu, on ka kindel kontroll tagatud. „Need on väga pikad ja tüütud,“ märkis Saag, tuues näiteks ühe enda esindatava menetluse, mis kestab juba kaks aastat. Seetõttu rõhutas ta, et kinnisasja äriühinguna ostes peab olema jällegi valmis maksuhalduri küsimustele vastama.

Ettevõtlusega seotud kinnisasjadelt saab sisendkäibemaksu maha arvestada. Maksuhaldur kontrollib, ega selliseid kortereid tegelikkuses isiklikuks elamiseks ei kasutata. Kahtluse korral tuleb maksuhaldur koha peale kontrollima, kogu korter pildistatakse üles ja kui tuvastatakse, et tegu on elamu, mitte kontoriga, on tihtipeale keeruline vastupidist tõestada. „Kui ikka korter näeb välja, nagu seal elatakse igapäevaselt, siis on ikka väga raske vaielda,“ ütles Saag. Ta lisas, et elamispindu ostetakse äriühingutena palju ja tihtipeale teeb maksuhaldur ka järelkontrolle. Kontrolli võidakse kaasata isegi naabreid, kellelt küsitakse, mis uuritavad korteris ikka täpselt toimub.

Maksuhalduri musterkäitumine

Saag ütles, et aastaid tagasi oli väga kuum teema varjatud käibe kontrollimine. Enam sellest nii palju ei räägita, küll aga pole kontrollid kuhugi kadunud. Silm hoitakse peal sektoritel, kus on sularaha käive tavapärane, näiteks juuksurisalongid ja väiksemad ehitus- ja remondiettevõtted. Saag rääkis, et paljud müüvad eraisikutele kaupa ilma arvet väljastamata. „Eraisikud ütlevad isegi, et arvet pole vaja ja küsivad, kas nii saab käibemaksu võrra odavalt. Mõnikord saabki,“ rääkis Saag. Nii tekib ettevõttesse nii nimetatud must kassa. Möödunud aastal tehti masskontrolle näiteks toitlustusettevõtetes ja ilusalongides.

Varjatud käibe kontroll hakkab reeglina pihta vaatlusega ehk minnakse ette teatamata kohale. Maksuhaldur otsib sellistel juhtudel kaustikut, kuhu pannakse reeglina kõik müügid kirja, reeglina ka sellised, mille eest pole arvet väljastatud. Esimese asjana läheb maksuhaldur kirjutuslaua esimese sahtli juurde, kus ka enamik juhtudel otsitav kaustik on. Kui pole sahtlis, siis on arvutis, tihtipeale isegi avatud failina. „Sellise andmebaasi leidmine pole üldse keeruline,“ ütles Saag. Varjatud käivet kasutatakse reeglina ümbrikupalga maksmiseks.