• OMX Baltic0,03%319,07
  • OMX Riga−0,12%971,58
  • OMX Tallinn−0,04%2 229,17
  • OMX Vilnius0,18%1 509,02
  • S&P 500−0,02%7 805,45
  • DOW 30−0,35%51 670,1
  • Nasdaq −0,15%27 204,38
  • FTSE 1000,31%10 683,08
  • Nikkei 225−0,05%67 744,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,1
  • OMX Baltic0,03%319,07
  • OMX Riga−0,12%971,58
  • OMX Tallinn−0,04%2 229,17
  • OMX Vilnius0,18%1 509,02
  • S&P 500−0,02%7 805,45
  • DOW 30−0,35%51 670,1
  • Nasdaq −0,15%27 204,38
  • FTSE 1000,31%10 683,08
  • Nikkei 225−0,05%67 744,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,1
Tarbija on üle saanud pikaajalisest ettevaatlikkusest ja asunud julgemalt oma rahakotti tühjendama. Kuigi eksport veel vindub, on sisetarbimises tärkamas buum.
Uus Maa Invest juht Jaanus Laugus
  • Uus Maa Invest juht Jaanus Laugus
  • Foto: Eiko Kink
Kevad on toonud positiivseid uudiseid sisemaise tarbimise elavnemisest. Näiteks paranes Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel märtsis tarbijate kindlustunne märkimisväärselt ja oli pikaajalisest keskmisest oluliselt paremal tasemel. Kui pikalt on kindlustunde indikaatori keskmine püsinud -9 peal, siis märtsis liikus see koguni -1ni.
Eestlaste tarbimise suurenemist näitab ka kinnisvaratehingute koguarv Tallinnas, mis maa-ameti andmeil kasvas aastases võrdluses koguni 18,2%. Samuti purustas märtsis rekordi automüük, mis tegi seitsme aasta suurima hüppe. See näitab, et vaatamata Euroopa majanduse kidumusele ja Ukraina-Venemaa kriisile tahab eestlane oma raha ära kulutada.
Ekspordistatistika
Samal ajal, kui sisetarbimises kisub buumiks, pole ekspordiga endiselt kiita. Veebruaris kahanes kaupade eksport veebruaris 7% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatas statistikaamet.
Enim mõjutas ekspordi ja impordi langust mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.
Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 141 miljonit eurot, mis oli 17 miljonit eurot suurem kui 2014. aasta veebruaris.
Kõige enam eksporditi veebruaris elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Ekspordi langust mullu sama ajaga võrreldes mõjutas oluliselt mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate väljaveo vähenemine. Enim kasvas puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu.
Tarbija on šokist üle saanud
Puusepp ütles, et kuigi tarbimine on normaliseerunud, võib tagasilööke tulla hoopis pakkumises. Nimelt on tema sõnul liiga kiires tempos suurenenud kaubanduspindade arv ja kaubanduskinnisvara arendajaid, kelle vahel käib tihe konkurents. „Eestis on täna poepinda pehmelt öeldes piisavalt,“ ütles ta.
Eestlane ei taha enam muretseda
LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul on loomulik, et inimesed rohkem raha kulutada tahavad. „Kaua sa ikka passid. Otseselt midagi halba ju juhtunud pole, ettevaatlikkus on jäänud minevikku,“ ütles ta. Vitsuri sõnul ei saa siiski ainuüksi sisetarbimise suurenemisest järeldada, et kogu majandus on paranemas. „Eksport on ju halvenenud,“ ütles ta.
Vitsur märkis, et statistika võiks juba pikemat aega parem olla, lihtsalt kindlustunne jõuab alati hilinemisega kohale. „Inimesed on muretsemisest tüdinud ja otsustanud, et see on mõttetu,“ ütles ta. Tema sõnul jätkub tarbimisbuum veel mõnda aega, kuna suve eel tõuseb tarbimine alati.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele