Eliisa Matsalu • 12. aprill 2015
Jaga lugu:

Eestlased hakkasid laristama

Uus Maa Invest juht Jaanus Laugus  Foto: Eiko Kink

Tarbija on üle saanud pikaajalisest ettevaatlikkusest ja asunud julgemalt oma rahakotti tühjendama. Kuigi eksport veel vindub, on sisetarbimises tärkamas buum.

Kevad on toonud positiivseid uudiseid sisemaise tarbimise elavnemisest. Näiteks paranes Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel märtsis tarbijate kindlustunne märkimisväärselt ja oli pikaajalisest keskmisest oluliselt paremal tasemel. Kui pikalt on kindlustunde indikaatori keskmine püsinud -9 peal, siis märtsis liikus see koguni -1ni.

Eestlaste tarbimise suurenemist näitab ka kinnisvaratehingute koguarv Tallinnas, mis maa-ameti andmeil kasvas aastases võrdluses koguni 18,2%. Samuti purustas märtsis rekordi automüük, mis tegi seitsme aasta suurima hüppe. See näitab, et vaatamata Euroopa majanduse kidumusele ja Ukraina-Venemaa kriisile tahab eestlane oma raha ära kulutada.

Samal ajal, kui sisetarbimises kisub buumiks, pole ekspordiga endiselt kiita. Veebruaris kahanes kaupade eksport veebruaris 7% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatas statistikaamet.

Enim mõjutas ekspordi ja impordi langust mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 141 miljonit eurot, mis oli 17 miljonit eurot suurem kui 2014. aasta veebruaris.

Kõige enam eksporditi veebruaris elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Ekspordi langust mullu sama ajaga võrreldes mõjutas oluliselt mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate väljaveo vähenemine. Enim kasvas puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu.

Tarbija on šokist üle saanud

Uus Maa Investi juht Jaanus Laugus ütles, et märtsis oli selgelt näha tehingute arvu kasvu. „Tehakse otsuseid, mis seni on hoogu võtnud,“ ütles ta, lisades, et mitmed korterid, mis on mõnda aega seisnud, leiavad nüüd ostja ja kaup läheb kenasti liikvele. Uus Maa esimese kvartali käive oli umbes 20% kõrgem kui mullu samal ajal. Lauguse sõnul ootab ettevõte aasta peale 10-12% käibekasvu ja praegu ollakse selleks pea sajaprotsendiliselt graafikus.

Laugus rääkis, et statistika näitab, et rahvas on hakanud rohkem tarbima. Tema sõnul on viimased aastad olnud stabiilsed ja nüüd pannakse säästud rohkem käibele. Üheks põhjuseks on Ukraina kriisi esimesest šokist ülesaamine. „Saadakse aru, et elu läheb edasi ja mis seal ikka. Loodetakse, et tülid naabritega praegusega piirduvadki ja sõda ei tule,“ ütles Laugus.

Teiseks põhjuseks on Lauguse sõnul Euroopa rahatrükk. „Loogiline mõtlemine ütleb, et rahale tekib teatud inflatsioon ja seda on mõistlikum tarbida kui pangas hoida,“ ütles ta. Lauguse sõnul on reserve ja sääste kogunenud, palgad on stabiilsed ning ettevõtted töökad ja edukad. Kriisieelseid tippe pole küll veel saavutatud, kuid kerge kasv saadab ettevõtteid sellegipoolest. „See teeb meele heaks ja rõõmsaks,“ ütles ta, ent lisas, et eestlastele pole kombeks avalikult rõõmustada. „Vaikselt ollakse rahul ja toimetatakse oma ostudega edasi,“ ütles ta.

Nii pannakse säästud liikvele – Laugus sõnas, et on näiteks Tallinna tänavatel mitmeid ilusaid ja uusi sportautosid märganud. Paraku pole tema sõnul rahainvesteerimine niinimetatud kolmandasse autosse just kõige targem tehing. „Targem on osta kinnisvara, mis tulevikus üüri ja hinnatõusu arvelt ka kasu tooks,“ rääkis ta.

Kuigi Uus Maa vaatab tulevikku optimistliku pilguga, on Lauguse sõnul turg siiski sensitiivne ning sõltub rohkelt geopoliitilistest mõjudest. „Kui kuskil jälle mõni pomm plahvatab või mõni muu teema päevakorrale tuleb, võib olukord jälle muutuda,“ ütles ta. Laugus märkis, et naabrite käekäiguga peab paratamatult arvestama.

Tallinna Kaubamaja AS juht Raul Puusepp  Foto: Raul Mee

Nõudlus on korras, oht on ülepakkumises

Ka Tallinna Kaubamaja AS juht Raul Puusepp ütles, et nende ettevõte tunnetab kliendi julgemaid samme raha kulutades. „Sissetulekud on suurenenud ning säästmine ja investeerimine pole praegu kõige atraktiivsem,“ märkis ta. Tema sõnul on finantsinstrumendid keerulised ja riskantsed ning pangas hoidmise deposiit mingit tulusust ei tooda. „Mõistlikum on tarbida,“ ütles ta. Börsiettevõttena Tallinna Kaubamaja jooksvaid tulemusi ei kommenteeri, ent Puusepa sõnul on neilgi positiivselt läinud. „Piisavalt kõrged eesmärgid on meil niikuinii,“ ütles ta.

Puusepp lisas, et kuna mõnda aega on tarbitud ettevaatlikult, on nüüd lihtsalt julgemaks mindud. „See on normaalne. Tarbimispidu ega buumi pole igatahes lahti minemas,“ ütles ta. Et aga sisemaine tarbimine ka majanduskasvu toetaks, on Puusepa sõnul vaja ka teisi faktoreid juurde saada, näiteks paranenud töötlevat tööstust ja eksporti. Viimane langes veebruaris koguni 7%.

Puusepp ütles, et kuigi tarbimine on normaliseerunud, võib tagasilööke tulla hoopis pakkumises. Nimelt on tema sõnul liiga kiires tempos suurenenud kaubanduspindade arv ja kaubanduskinnisvara arendajaid, kelle vahel käib tihe konkurents. „Eestis on täna poepinda pehmelt öeldes piisavalt,“ ütles ta.

Eestlane ei taha enam muretseda

LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul on loomulik, et inimesed rohkem raha kulutada tahavad. „Kaua sa ikka passid. Otseselt midagi halba ju juhtunud pole, ettevaatlikkus on jäänud minevikku,“ ütles ta. Vitsuri sõnul ei saa siiski ainuüksi sisetarbimise suurenemisest järeldada, et kogu majandus on paranemas. „Eksport on ju halvenenud,“ ütles ta.

Vitsur märkis, et statistika võiks juba pikemat aega parem olla, lihtsalt kindlustunne jõuab alati hilinemisega kohale. „Inimesed on muretsemisest tüdinud ja otsustanud, et see on mõttetu,“ ütles ta. Tema sõnul jätkub tarbimisbuum veel mõnda aega, kuna suve eel tõuseb tarbimine alati.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum