Kõlvart sai osalise kohtuvõidu Postimehe üle

Riigikohtu otsusega tühistati osaliselt Tartu ringkonnakohtu otsus, mis saadetakse uuesti läbivaatamiseks. Otsus puudutas seda osa Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti hagist Postimehe vastu, kus poliitik nõudis ebaõige faktiväite „Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda." ümberlükkamist. Samuti peab ringkonnakohus uuesti läbi vaatama menetluskulude jaotamise otsuse.

Ülejäänus otsustas riigikohus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Samuti otsustati osaliselt rahuldada Kõlvarti kassatsioonkaebus ja tagastada keskerakondlast esindanud advokaadibüroole Lextal kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

2013. aastal alanud kohtuvaidluses esitas Kõlvart Tartu maakohtule hagi Postimehe vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Kõlvartile valmistas meelehärmi Tallinna Postimehes 2012. aasta 25. septembril ilmunud artikkel "Uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist". Hagis nõuti nelja väite ümberlükkamist:

1) uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist;

2) uurimisasutuste tähelepanu on äratanud 2011. aasta alguses Tallinna eelarvest keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvartiga seotud Eesti Taekwondo Liidule tehtud ülekanne;

3) Ilves ja Kõlvart sõlmisid 8. aprillil tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks;

4) Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.

Mullu 6. märtsil jättis Tartu maakohus Kõlvarti hagi rahuldamata ja menetluskulud tema kanda. Seepeale esitas abilinnapea Tartu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus ta jätta Postimehe kanda. Mullu 27. oktoobril jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsuse muutamata. Menetluskulud jäid taas Kõlvarti kanda.

Seejärel jõudis vaidlus riigikohtusse, kui Kõlvart oli esitanud ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse, paludes eelmiste kohtuastmete otsused tühistada ja teha uus otsus.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et esimese kolme faktiväite puhul on kohtud õiguslikult veenvalt põhjendanud oma järeldust, et Postimees ei ole ebaõiget faktiväidet avaldanud. Esimese kahe väite puhul oli probleem see, et toimunud sündmuste ajal ei olnud Kõlvart abilinnapea, kuid artiklis teda nii nimetati. Kohtud leidsid, et kui Kõlvart on artikli avaldamise ajal abilinnapea, siis ei ole teda väär ka nii nimetada mineviku sündmuste toimumise kontekstis.

Kolmanda väite puhul oli kolleegium kohtutega nõus, et see väide vastas tõele. Kõlvart pidas ka sõna "tagantjärele" negatiivse hinnangu andjaks, kuid kohtud leidsid, et hinnang ei ole faktiväide, mida peaks ümber lükkama.

Neljanda väite puhul märkis kolleegium, et see on liitväide, mis on õige vaid osaliselt, sest ühte uurimisasutust – politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebürood – huvitas tehing. Ülejäänud faktiväidetele ei ole kohtud aga tähelepanu pööranud ega ole ka muu hulgas leidnud, et Postimehe esitatud tõenditega oleks need asjaolud tuvastatud.

Seega peab Postimees selleks, et hagi ei rahuldataks, tõendama, et Kõlvart on andnud uurimisasutustele või muudele isikutele tehingu kohta selgitusi ning et need selgitused tekitasid uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste arvates kattuda. 

„Kuna ei uurimisorganid ega teised asutused ei ole antud küsimuses selgituste saamiseks minu poole pöördunud ning peale ajakirjanike ei ole ma kellelegi selle teema kohta kommentaare andnud, siis ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik vastupidist tõendada,“ ütles Kõlvart pressiteate vahendusel.

Asja uuel arutamisel peab ringkonnakohus riigikohtu juhistel võtma arvesse, et anonüümse allika väidetele tuginemine ei vabasta ajakirjanikku väidete tõesuse tõendamise kohustusest. Uue arenguna kohtupraktikas leidis riigikohus, et valeväidete avaldamise eest vastutavad ühiselt nii meediaväljaanne kui allikat kaitsev ajakirjanik.

Kogu otsust saab lugeda siit.