Kõlvart sai osalise kohtuvõidu Postimehe üle

Riigikohtu otsusega tühistati osaliselt Tartu ringkonnakohtu otsus, mis saadetakse uuesti läbivaatamiseks. Otsus puudutas seda osa Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti hagist Postimehe vastu, kus poliitik nõudis ebaõige faktiväite „Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda." ümberlükkamist. Samuti peab ringkonnakohus uuesti läbi vaatama menetluskulude jaotamise otsuse.

Ülejäänus otsustas riigikohus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Samuti otsustati osaliselt rahuldada Kõlvarti kassatsioonkaebus ja tagastada keskerakondlast esindanud advokaadibüroole Lextal kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

Vaidlus nelja väite üle

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et esimese kolme faktiväite puhul on kohtud õiguslikult veenvalt põhjendanud oma järeldust, et Postimees ei ole ebaõiget faktiväidet avaldanud. Esimese kahe väite puhul oli probleem see, et toimunud sündmuste ajal ei olnud Kõlvart abilinnapea, kuid artiklis teda nii nimetati. Kohtud leidsid, et kui Kõlvart on artikli avaldamise ajal abilinnapea, siis ei ole teda väär ka nii nimetada mineviku sündmuste toimumise kontekstis.

Kolmanda väite puhul oli kolleegium kohtutega nõus, et see väide vastas tõele. Kõlvart pidas ka sõna "tagantjärele" negatiivse hinnangu andjaks, kuid kohtud leidsid, et hinnang ei ole faktiväide, mida peaks ümber lükkama.

Neljanda väite puhul märkis kolleegium, et see on liitväide, mis on õige vaid osaliselt, sest ühte uurimisasutust – politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebürood – huvitas tehing. Ülejäänud faktiväidetele ei ole kohtud aga tähelepanu pööranud ega ole ka muu hulgas leidnud, et Postimehe esitatud tõenditega oleks need asjaolud tuvastatud.

Uus: valeväidete eest vastutavad väljaanne ja ajakirjanik

Seega peab Postimees selleks, et hagi ei rahuldataks, tõendama, et Kõlvart on andnud uurimisasutustele või muudele isikutele tehingu kohta selgitusi ning et need selgitused tekitasid uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste arvates kattuda. 

„Kuna ei uurimisorganid ega teised asutused ei ole antud küsimuses selgituste saamiseks minu poole pöördunud ning peale ajakirjanike ei ole ma kellelegi selle teema kohta kommentaare andnud, siis ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik vastupidist tõendada,“ ütles Kõlvart pressiteate vahendusel.

Asja uuel arutamisel peab ringkonnakohus riigikohtu juhistel võtma arvesse, et anonüümse allika väidetele tuginemine ei vabasta ajakirjanikku väidete tõesuse tõendamise kohustusest. Uue arenguna kohtupraktikas leidis riigikohus, et valeväidete avaldamise eest vastutavad ühiselt nii meediaväljaanne kui allikat kaitsev ajakirjanik.

Kogu otsust saab lugeda siit.