Sirje Rank • 19. aprill 2015 kell 10:45

Kreeka tüürib euro tundmatusse vette

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi Washingtonis  Foto: EPA

Patiseisu Kreeka ja riigi võlausaldajate vahel ei toonud mingit muutust ka nädalavahetusel Washingtonis toimunud Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kevadkoosolek, mis tõi kokku maailma rahandustipud.

Nii kasvab Kreeka pankroti ja eurost välja kukkumise risk, koos võimalike tagajärgedega kogu euroalale.

„Oleme nende kohtumiste järel samas olukorras kui enne kohtumiste algust,“ ütles Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin agentuuri Bloomberg vahendusel.

Osaliselt seetõttu, et Kreeka polnud kohtumiste ametlikus päevakavas. Küll aga kesksemaid teemasid arvukatel kohtumistel ja kuluaarides. Aega võlausaldajatega nõutud reformide osas kokkuleppe saavutamiseks, mis võimaldaks Kreekal abiprogrammist kätte saada seni veel välja maksmata 7,2 miljardit eurot, on Kreekal maksimaalselt 11. maini, mil toimub eurogrupi rahandusministrite koosolek, ütles Washingtonis Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici. Sellele järgneval päeval tuleb Kreekal IMFile tagasi maksta 747 miljonit eurot. Kui selleks ajaks kokkulepet pole, jääb Kreeka võlakohustustega hätta – või kui mitte mais, siis  juunis, mil on vaja lunastada võlakirjad Euroopa Keskpanga bilansis.

Reedel Riias toimuvalt rahandusministrite kohtumiselt midagi murrangulist ei oodata - sedavõrd vähe on kõnelustel Kreekaga edasiminekut olnud.

Laupäeval kordas Kreeka energiaminister Panagiotis Lafazanis, et mingit riiklike energiafirmade ja infrastruktuuri erastamist ei tule ning et Kreeka niinimetatud partneritel ei õnnestu riiki alandada ja nõuda tingimusteta alistumist. Tervishoiu ja sotsiaalala aseminister Dimitris Stratoulis lisas, et Kreeka ei nõustu rohkem palku ja pensione kärpima ega makse tõstma. Taas vilksatas meedias võimalus rahvahääletuse või uute valimiste korraldamisest. Kas eelpool toodu on valitsuse ametlik seisukoht, on vaatlejate sõnul valitseva Syriza partei sisemiste lõhede tõttu raske aru saada.

Venemaa eitab finantsabi

Laupäeval kirjutas Saksa väljaanne Der Spiegel, et Kreeka võib Venemaalt saada rajatava uue gaasitoru transiiditulude arvelt ettemakse 3-5 miljardi euro suuruses summas, mis „aitaks pöörata uue lehekülje“. Koostöömemorandumile on väidetavalt plaanis Ateenas alla kirjutada uue nädala hakul. See on Türgi torujuhtme projekt, mida Kreeka peaminister Alexis Tsipras arutas 8. aprillil Moskvas kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov lükkas nädalavahetusel jutud ettemaksest tagasi. „Ei seda (kokkulepet – toim.) ei olnud,“ tsiteeris agentuur RIA. Peskov kordas, et kohtumisel Putiniga Kreeka rahalist abi ei küsinud.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles, et oleks ju tore, kui Spiegeli artikkel tõele vastab. „Aga ma ei arva, et see aitaks Kreekal täita (Euroopa partnerite ees – toim.) võetud kohustused,“ märkis ta.

Schäuble hoiak Washingtonis oli Kreeka suhtes üsna jäik ja järeleandmatu. Vaatlejate sõnul on suhtumine üha negatiivsem ka Saksa avalikkuses, mis tähendab, et kantsler Angela Merkelil on järjest raskem lepitavat keskteed leida.

Euroopa Keskpanga testimata kaitseliin

Euroopa Keskpanga (EKP) juht Mario Draghi kordas Washingtonis, et jääb oma 2012. a suvel öeldud sõnade juurde, et euroga liitumine on pöördumatu.

Küsimusele, kuidas EKP reageeriks Kreeka maksejõuetusele, vastas Draghi: „Ma ei taha sellest isegi mõelda.“

Draghi kordas, et euroala on võimalikeks  šokkideks paremini valmis kui veel mõned aastad tagasi. Keskpanga arsenalis on nüüd ka piiramatu võlakirjade tugiostu võimalus, mis teeb EKPst n.ö viimase instantsi laenuandja (seda instrumenti pole seni proovitud), teisalt käivitus märtsis varade tugiostuprogramm, mis samuti turge rahustab.

„Lühiajalist mõju (Kreeka võimalikule euroalalt lahkumisele – toim.) on raske hinnata, kuid meil on piisavad puhvrid. Ja ehkki need loodi erinevateks oludeks, on need piisavad,“ ütles Draghi. „Aga see viiks meid tundmatutesse vetesse,“ hoiatas ta sealsamas.

Sama sõnum oli Euroopa Komisjoni rahandusvolinikul Pierre Moscovicil, kes ütles, et euro poleks Kreeka lahkumise järel enam endine. „Kui ei suudeta hoida (rahaliidu – toim.) terviklikkust, tähendab see seda, et euro ei oleks enam ühisraha. Siis oleks euro vaid fikseeritud kursside süsteem ja sellega nõrgem kui varem,“ ütles ta Washingtonis ajalehele Financial Times, korrates, et komisjon pingutab, et Kreeka euroalalt ei lahkuks.

IMFi Kreeka programmi peaarhitekt Poul Thomsen hoiatas, et rahaliidu mõranemise riske ei või alahinnata. Nii soovitatakse Kreeka kreeditoridel oma nõudmiste nimekirja lühendada, et kokkulepe ikka sünniks.

USA rahandusministri Jacob Lew sõnul on vale arvata, et Euroopa ja globaalsed turud on Kreeka kriisi eest kaitstud. „Arvan, et mitte keegi ei suuda prognoosida, kuidas turud muutunud oludele reageerivad,“ ütles Lew, muretsedes uue löögi pärast eelmisest kriisist alles toibumata maailmamajandusele.

Finantsturud hakkavad kannatust kaotama. Kreeka võlakirjadele oli lõppev nädal halvim vasakradikaalse Syriza võimuletulekust tänavu jaanuaris. Dow Jonesi börsiindeks lõpetas reedese kauplemispäeva 1,5%se langusega. Kõnelustel Kreekaga pingutatakse edasi.

 

Võlakirjaturud

Kreeka 10aastase võlakirja tootlus oli reedel 12,9%, kaheaastase võlakirja tootlus kerkis 26,37%-le

Veidi kallimaks läks laenamine ka teistele n.ö perifeeriariikidele, ehkki tõus on rekordmadalalt tasemelt – võrreldes 7,751%ga 2012. a juulis oli Hispaania 10aastase võlakirja tootlus reedel 1,45%

Saksamaa 10-aastase võlakirja tootluse viis turvasadamat otsiv raha rekordmadalale 0,05%-le

Hetkel kuum