Kuidas lugeda kiiremini ja mäletada paremini?

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

Keskendumist meisterlikult vallates saaksime lugeda tekste senisest palju kiiremini ja jätta meelde rohkem asju kui tavapäraselt. Hea uudis on see, et nii kiiret lugemisvõimet kui ka mälu on võimalik treenida.

Tauri Tallermaa
Foto: Veiko Tõkman, Äripäev

Pane tähele

7. mail Viis olulist mälutehnikat. Kuidas korrastada oma mälutegevust ja jätta meelde õigeid asju.21. mailEfektiivse lugemise ABC. Kuidas ühe päevaga suurendada info omandamise kiirust kaks korda..Koolitaja: Tauri Tallermaa

Veelgi enam, mälutreener Tauri Tallermaa hinnangul loeksimegi kõik palju kiiremini, kui jätaksime tegemata ühe tüüpilise vea – ei mõtleks lugedes sellele, mida me just lugesime.

“Tagasiminek tekstis on viga, sest siis lähevad mõtted uitama ja kiirest lugemisest ei tule midagi välja,” sõnas Tallermaa. “Minu põhiline nõuanne inimestele, kes tahavad tõhusamalt ja kiiremini lugeda, on see, et tagasi ei vaata ja muid mõtteid lugemise juures ei mõtle.”Lülita segajad välja

Mälutreener selgitas, et tihtipeale kipuvad uitmõtted lugemise ajal segama just sellepärast, et lugemise tempo on meie aju jaoks liiga aeglane – mõtted liiguvad kiiremini, tähelepanu tekstilt hajub. “Loe natuke kiiremini, kui sa tavaliselt loed! Mugavas tempos, eriti kui tegemist on ebahuvitava tekstiga, hakkab aju tegelema muude mõtetega,” selgitas ta.Tallermaa soovitas enne iga teksti – isegi väikese e-kirja – lugemist järele mõelda, kas ja miks on vaja seda teksti just praegu lugeda. Multitasking'u soov endas tuleks aga heaga maha suruda, sest rööprähklemine on teada-tuntud efektiivse tegevuse, sealhulgas lugemise vaenlane.

Pane tähele

Kolm nippi asjade meeldejätmiseks

Nagu enamasti pole probleemi “neelata” haaravat raamatut, nii pole ka muret meeldivate asjade meeldejätmisega.Keskendu. Meeldejätmist segavad nii välised ärritajad (ümberringi saalivad inimesed, müra jne) kui ka sisemised ärritajad (mure, valu, teadmatus olukorra suhtes). Keskendunud olek ei ole inimesele loomulik, sest me ei suuda kogu aeg pingutada. Uuringute järgi oleme keskendunud olekus keskmiselt vaid 20% ärkveloleku ajast. Tühikäiku on palju, aga aju vajab seda taastumiseks. Sellepärast kaobki keskendumisvõime siis, kui on pingeline aeg või väga palju tööd. Tähelepanu- ja keskendumisvõime sõltub palju ka tervisest, magamata öö järel ei saa rääkida eriti heast tähelepanuvõimest. Loeb ka ajalimiit – kui ajaga pitsitab, keskendud rohkem ning suudad paremini meelde jätta.

Loo seosed. Asjad jäävad meelde, kui nad seostuvad juba ajus olemasoleva infoga. Sama on lugemisega – hoopis lihtsam on lugeda tuttavast teemast, kohast või inimestest. Mida suuremad on teadmised, seda lihtsam on uut infot meelde jätta – näiteks mälumängurid on väga osavad seoseid looma ja leidma.

Korda omandatut. Mida rohkem on ajus tekkinud seoseid, seda paremini jäävad uued asjad meelde. Näiteks kui kuuled nime vaid ühe korra jutu alguses, on seda keeruline meelde jätta, kuid jutu käigus veel korrates jääb see meelde. Unustamine on tingitud sellest, et sa ei pannud tähele, ajus ei tekkinud seoseid või sa pole infot korranud. Seda muret pole, et meil n-ö mälumaht täis saaks, sest kasutame heal juhul vaid 10% aju salvestamisvõimest.Allikas: mälutreener Tauri Tallermaa

On palju uuringuid, mis näitavad, et tegevus on oluliselt tõhusam, veatum ja korrektsem, kui ühe asjaga tegeleda lõpuni ja alles seejärel võtta ette järgmine ülesanne, mitte tegeleda eri asjadega vaheldumisi. “Ehk et kui teed mõttetööd, näiteks loed, siis pane segajad kinni. Sest kui sa seda ei tee, tekib vastupandamatu soov aeg-ajalt meilipostkasti vaadata või Facebooki piiluda ja nii ei ole efektiivne kiire lugemine võimalik,” sõnas Tallermaa.

Kiirlugemise kuldreegli – ära vaata tagasi – omandavad inimesed tema sõnul üllatavalt kiiresti. “Nad avastavad, et nende lugemiskiirus kasvab oluliselt,” tõdes ta. Kuid meid kummitab ju ebakindlus, et äkki jäi midagi lugemata või sain valesti aru?“Efektiivne lugemine tähendab, et loetakse mitu korda erineva eesmärgiga. Esimene kord selleks, et saada aru, millest üldse jutt, kuidas on asi üles ehitatud. Sellest lähtuvalt teed otsuse, mida on vaja lugeda. Tihtipeale polegi vaja selleks, et jõuda tuumani, lugeda läbi kogu teksti. Igas tekstis on sees ballasti,” selgitas Tallermaa.

Kommentaar

Nutiabilised soodustavad unustamist

Marianne Tiigimaa, riigiprokuratuuri personalitalituse juhataja

Kasutan meeldejätmistehnikaid oma töös väga sageli ning ka töökaaslased kiidavad, et nende abil on lihtsam arve, loetelusid ja fakte meelde jätta. Infot on meie töös väga palju. Jah, alati on võimalus üles kirjutada ja arvutit kasutada, kuid tegelikult peaks oma mälu ka treenima, et oleks võimalik seoseid luua. Kipume asju unustame, sest abiline arvuti või nutitelefoni näol on kogu aeg olemas.

Meenutame siiani koolitusel õpitud teekonna-tehnikat ja olen kuulnud töökaaslastelt, et see tõesti aitab asju paremini meelde jätta. Hea on see, et mälutreeningu tehnikad on hästi praktilised ning neid saab kohe kergesti rakendada. Muidugi ei mõtle ma nendele kogu aeg, kuid süsteemi on mälu treenimine aidanud luua küll.

Tee pause

Lugedes on kindlasti vaja teha ka pause. Millise aja tagant seda teha tuleb, on erinev, mõni suudab järjest lugeda pool tundi, teine vajab pausi iga 15 minuti tagant.

“Pausi ajal tõuse püsti, võta klaas vett, käi ümber laua. Anna füüsisele tööd, et aju töötaks,” soovitas Tallermaa, kelle sõnul pausi ei tohi pidada lugemise ajal ehk hakata suvalisel hetkel mõtlema sellest, mida parasjagu loeti. “Siis ei jõua loetu ajusse. Pausi tuleb teha siis, kui sulle tundub, et tekst on raske ja selle peaks üle vaatama. Kindlasti annab pausivajadusest aimu see, kui mõte läheb lugemise juurest uitama.”Kasuta järjehoidjat. Lugemise tempo hoidmiseks soovitab mälutreener kasutada järjehoidjat ja vajadusel teha märkmeid. See näitab, kus on tekstis olulised kohad. Märkmeid võiks teha pigem veeru kõrval, kuna allajoonimine on ajakulukas tegevus.

Tavaliselt pole inimestel muresid haarava teksti lugemisega, küll aga on piinarikkad igavad ja kohustuslikud tekstid. Kuidas aga lugeda igavat teksti? Tallermaa sõnul tasub kõigepealt järele mõelda, kas igavat teksti on vaja üldse lugeda. Tihti on abi ka teksti struktuuri mõistmisest –tead, kuidas tekst on liigendatud ja kus on selles olulised kohad.

Kuidas lugeda kiiremini ja mäletada paremini?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised