• OMX Baltic−0,18%317,4
  • OMX Riga0,74%963,18
  • OMX Tallinn−0,06%2 198,42
  • OMX Vilnius0,45%1 505,24
  • S&P 5000,00%7 764,64
  • DOW 30−0,36%51 863,69
  • Nasdaq 0,45%27 244,28
  • FTSE 1000,05%10 713,17
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,11
  • OMX Baltic−0,18%317,4
  • OMX Riga0,74%963,18
  • OMX Tallinn−0,06%2 198,42
  • OMX Vilnius0,45%1 505,24
  • S&P 5000,00%7 764,64
  • DOW 30−0,36%51 863,69
  • Nasdaq 0,45%27 244,28
  • FTSE 1000,05%10 713,17
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,11
Tallinnas üle 200 inimese tööta jättev Ericsson pidi maksma EASile tagasi 4,2 miljonit eurot toetust riigiabi reeglite rikkumise eest, ettevõtte kinnitusel suur tagasinõue ja koondamised omavahel seotud ei ole.
Ericssoni Eesti juhatuse esimees Seth Lackman kinnitas Äripäevale antud intervjuus, et koondamised ja toetuse tagasi maksmine pole omavahel seotud.
  • Ericssoni Eesti juhatuse esimees Seth Lackman kinnitas Äripäevale antud intervjuus, et koondamised ja toetuse tagasi maksmine pole omavahel seotud.
  • Foto: Raul Mee
Ericsson rikkus riigiabi reegleid sellega, et oli juba enne EASilt toetuse taotlemist andnud sisse selle eest soetada plaanitavate seadmete tellimuse nende välja ostmiseks toetuse laekudes.
Euroopa Liidu riigiabi reeglite järgi aga ei tohiks riik, ehk antud juhul EAS, toetada projekte, millega on alustatud juba enne abitaotluse esitamist ning mis oleks seega ilmselt ellu viidud ka ilma riigipoolse abita.
Kuna Ericsson oli juba tellimuse sisse andnud ja EAS lubanud seadmete ostu toetada, seadis Ericsson oma ennatliku raha paigutamisega kahtluse alla ka EASi enda kinni pidamise Euroopa Liidu reeglitest.
„Meie info pärineb töötajatelt. Tekib küsimus, miks töötajad on ettevõtte poolt nii vähe või valesti informeeritud. Töötajateni on jõudnud täpselt selline info, et see on koondamiste esimene laine, millele tuleb hiljem lisa. Ka sellest esimesest lainest said nemad teada alles ajakirjanduse kaudu,“ rääkis Raudkivi.
„On tekkinud ka arvamus, et 700 inimese koondamise info levimine on Ericssoni juhtide strateegia töötajate hirmutamiseks, et nad endast ikka 110% annaksid. Kui kolmest kaks läheb ära, tuleb ikka kõvasti pingutada, et töö säilitada,“ lisas ta.
Pärast Ericsson ametiühingu seisukohtade meedias ilmumist korraldati Raudkivi sõnul Ericssonis ka koosolek, kus öeldi töötajatele, et see on viimane koondamine, praegu ettevõte rohkem koondada ei planeeri. Ericssoni töötajad seda aga uskuda ei taha ja suhtuvad ettevõtte öeldusse skeptiliselt.
Ericsson eitab lisakoondamisi
 Lackman selgitas, et Ericson koondab oma globaalse kuluefektiivsuse programmi tõttu ning see puudutab ka Eestit.
„See tähendab, et Ericsson koondab enda töötajatest 70 ja renditöötajatest 140. See info lisakoondamistest on absoluutselt vale. Ma ei oska öelda, kust see tulnud on, seda tuleb küsida ametiühingu enda käest,“ lausus ta.
Pärast ametiühingu liikmete avalike kahtluste ilmumist ajakirjanduses kinnitas Ericsson ka avalikult, et need kahtlused on väärad.
Lackman ei osanud öelda, kui lihtne või raske võiks olla Ericssonist koondatutel Eesti turul omale uut tööd leida. „Ma ei oska seda hinnata, see sõltub palju ka inimeste kvalifikatsioonist, aga viimase statistika järgi on töötute määr Eestis languses.“
Veel pole Ericssonil täielikult valmis programm, mis peaks aitama koondatutel omale uut tööd leida. Esimesed töölepingud koondatutega lõpetatakse Ericssonis juuli jooksul, täpsustas Lackman.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele