Sirje Rank • 22. mai 2015 kell 10:58

Poola valija on inertsist väsinud

Poola presidendikandidaadid valimiste teise vooru eel teledebatis.  Foto: Scanpix/REuters

Arvamusküsitluste järgi on poolakad valmis proovima midagi muud, kui pakuvad kaheksa aastat võimul olnud parempoolsed liberaalid.

Pühapäeval toimuva presidendivalimiste teise vooru võib tagasivalimist taotleva Bronislaw Komorowski asemel võita ka energilise valimiskampaania teinud Andrzej Duda, kelle eeskujudeks majanduspoliitikas on muuhulgas Ungari vastuoluline peaminister Viktor Orban.

Esimeses valimisvoorus Duda juba üllatas, võites selle Komorowski ees napi ühe protsendipunktiga (35% häältest). Pühapäevaste valimiste eel näitavad arvamusküsitlused väga tasavägist rebimist.

Väljaspool Poolat on need valimised olulised sel põhjusel, et võivad anda suuna ka sügisel Poolas toimuvatele parlamendivalimistele. Poola kurss Euroopa Liidu suhtes võib muutuda.

Rahvas ei jaga edulugu

Komorowski (62) ja Kodanike Platvorm jäid liialt lootma riigi majandusedule ja rahvusvaheliselt saavutatud tunnustusele, lastes edumaa käest. Sest paljud tavainimesed ei pruugi seda edutunnet tunda – töötuse määr on Poolas üle 10% püsinud viimased kuus aastat, palgad on madalad ning enam kui 2 miljonit inimest – valdavalt noored – on välja rännanud mujale paremat elu otsima.

Valimiste eelsetes debattides on Duda Komorowskit rünnanud just süüdistusega, et valitsus pole piisavalt teinud tööpuuduse vähendamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Makse on hoopis tõstetud.

Tagasivalimist taotlev Komorowski rõhutab, et on keerulistel aegadel kindel valik, keda võib usaldada. „Meie ees seisvad tohutud väljakutsed eeldavad kogemusi, teadmisi ja oskusi,“ ütles ta valimiste teise vooru eel peetud teledebatis. „Ma palun, et te annaksite oma hääle pühapäeval mulle. Otsustamisel on Poola tulevik, kas selle määrab vabadus või poliitilised ideed, mis on pärit keskajast,“ vahendas agentuur Bloomberg.

Paraku, nagu ütles ajalehele Financial Times üks Poola mööblitootja, pole istuv valitsus kasutanud häid aegu riigi majanduses vajalike struktuursete reformide tegemiseks. 2007. aastast on Poola SKP kasvanud 20% ning Poola oli ainus Euroopa Liidu riik, mille SKP üleilmses finantskriisis ei kahanenud.

Kuid Poola valija on poliitilist inertsist väsinud. Eks sellest kõneleb ka see, et presidendivalimiste esimeses voorus sai ilma igasuguse kogemuseta endine rokkstaar Pawel Kukiz enam kui 20% valijate toetuse.

Euroopa Liidu suhtes skeptilisem

Andrzej Duda on oma vaadetelt ja lubadustelt euroskeptilisem (sh euro käibele võtu vastu) ning populistlikum.

Euroopa Parlamendis istus ta koos Euroopa Rahvaparteist lahku löönud David Cameroni konservatiividega Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonis.

Äsja ajalehele Financial Times antud intervjuus lubas ta suruda selles suunas, et otsustamisõigust Brüsselist liikmesriikide tasandile tagasi tuua. Samuti tahab ta käivitada Saksamaaga intensiivse dialoogi, et omavahelised head suhted ei tuleks liigselt Poola huvide arvelt. Suurimad erimeelsused on NATO baaside üle - Duda pooldab alaliste NATO baaside rajamist Poola territooriumile. Samuti tahab Poola laua ääres olla, kui arutatakse Ukraina kriisi lahendusi või kliima- ja energiapoliitikat, ehk heitmete vähendamist.

Ungaris proovitud ideed

Andrzej Duda on lubanud tagasi pöörata osa istuva valitsuse reforme, mis äsja võimaldasid Euroopa Komisjonil Poola lahti lasta ülemäärase eelarvedefitsiidi järelevalve alt. Näiteks kavatseb ta loobuda pensioniõigusliku ea pikendamisest, mis aitab talle tuua pensionäride toetust. Samuti lubab ta suuremaid lastetoetusi. Poola keskklassile võib olla ahvatlev Duda lubadus lahendada valuutas – eelkõige Šveitsi frankides - võetud laenudega tekkinud probleemid. Selliseid majapidamisi on Poolas agentuuri Bloomberg andmeil 565 000. Et Šveitsi frank on turvavaluutana tuntavalt tugevnenud, on need laenud läinud väga kalliks. Duda on valmis kaaluma sama lahendust nagu Ungaris, kus valuutalaenud kohalikku valuutasse ümber konverteeriti. Põhiraskuse kandsid pangad. Ilmselt Ungarist on inspireeritud ka mõtted maksustada eraldi maksuga pangad ja supermarketid.

Duda on kritiseerinud ka suurt väliskapitali osakaalu Poola tööstuses ja panganduses.

„Kaks kolmandikku Poola pankadest on väliskapitali käes,“ ütles Duda telekanalis TVN peetud debatis. „Vaja on uus-poolastamist, mis toimuks väliskapitali käes pankade järkjärgulise väljaostmise kaudu Poola finantsinstitutsioonide poolt, mis on tugevad ja saavad seda lubada,“ vahendas agentuur Bloomberg.

Seaduse järgi on Poola presidendil voli seadusi vetostada ning kaasa rääkida eelkõige riigi välis- ja kaitsepoliitikas. Valitsuse valib parlament, mõjutades majandusküsimusi presidendist enam.

Hetkel kuum