• OMX Baltic0,44%301,66
  • OMX Riga0,19%895,1
  • OMX Tallinn0,2%2 066,57
  • OMX Vilnius0,04%1 194,92
  • S&P 5000,8%6 141,02
  • DOW 300,94%43 386,84
  • Nasdaq 0,97%20 167,91
  • FTSE 1000,19%8 735,6
  • Nikkei 2251,65%39 584,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,13
  • OMX Baltic0,44%301,66
  • OMX Riga0,19%895,1
  • OMX Tallinn0,2%2 066,57
  • OMX Vilnius0,04%1 194,92
  • S&P 5000,8%6 141,02
  • DOW 300,94%43 386,84
  • Nasdaq 0,97%20 167,91
  • FTSE 1000,19%8 735,6
  • Nikkei 2251,65%39 584,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,13
  • 25.05.15, 11:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskmise palga kasv aeglustus

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatab statistikaamet.
Palga kasv on aeglustunud.
  • Palga kasv on aeglustunud.
  • Foto: Indrek Susi
Seevastu keskmine meediaanväljamakse kasvas maksuameti teatel I kvartalis aastaga 5,7 protsenti 728 euroni kuus. Aasta varem samal ajal oli mediaanväljamakse 689 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
Kui 2014. aasta I kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3%, siis viimastes kvartalites on brutokuupalga tõus aeglustunud.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2015. aasta I kvartalis 2014. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 15,6% ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta I kvartalis 5,3%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskmine netokuupalk ehk töötajatele väljamakstav tasu oli 2015. aasta I kvartalis 815 eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk (kasv 5,9%). See on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest 2015. aasta 1. jaanuarist.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 5,4%. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud 2015. aasta I kvartalis jätkunud tarbijahindade langus. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viieteistkümnendat kvartalit järjest.
Keskmine brutotunnipalk oli 6,37 eurot ja see tõusis 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 5,8%.Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk 2014. aasta I kvartaliga võrreldes kinnisvaraala palgatöötajatel (vastavalt 14,4% ja 15,0%). Keskmine brutokuupalk ei tõusnud kuuel tegevusalal: 1) mäetööstus; 2) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; 3) ehitus; 4) veondus ja laondus; 5) kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning 6) haldus- ja abitegevus.
Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 992 eurot, veebruaris 984 eurot ja märtsis 1053 eurot.Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate keskmine arv 1,5% suurem kui 2014. aasta I kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv finants- ja kindlustustegevuses (10,6%).
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu I kvartalis 1361 eurot ja tunnis 9,01 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta I kvartaliga tõusnud vastavalt 4,3% ja 5,3%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses (13,8% kuus ja 13,7% tunnis).
X
  • Foto: Statistikaamet

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 21 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele