Miks tahab Venemaa kulda kokku osta?

Venemaa riigireservid on viimastel kuudel kokku kuivanud, sest keskpank on sunnitud müüma dollareid ja teisi valuutasid, et takistada rubla kursi vabalangust. Ukraina konflikti tõttu kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid ning järsk naftahindade langus on riigi majandust tugevalt kahjustanud.

Kullastandardit tõenäoliselt ei plaani

Eelmisel kuul avaldatud statistika näitas, et Venemaa majandus langes 2015. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,9 protsenti.

Aprilli lõpu seisuga oli keskpangal kokku 308 miljardi dollari ulatuses reserve, selgub panga enda andmetest. 2014. aasta samal ajal oli riigil 428 miljardi dollari suurused reservid. Kulla osakaal reservides on 48 miljardit dollarit – viimase aasta jooksul on kullareservide hulk olnud stabiilne. Alates 2007. aastast on Venemaa suurendanud reservidena hoitava kulla hulka 150 protsendi võrra. Praeguseks on riigil üle 1000 tonni kulda.

Keskpankadest, kes kullareservide hulka avaldavad, on Venemaa olnud viimastel aastatel kõige agressiivsem ostja. Kulda on kokku ostnud ka teised keskpangad. World Gold Council kirjutas eelmisel aastal oma raportis, et “kullareservide suurendamisel on palju eesmärke, näiteks hajutamine, et dollari kasutamist vähendada, ja geopoliitilised pinged”.

See on tekitanud spekulatsioone, et Venemaa võib oma valuuta kullaga siduda. World Gold Trust Services tegevjuht William Rhind ütles, et kulla kokkuostmine ei kujuta endast uut valuutade trendi. “Ma ei arva, et see asi liigub de facto kullastandardi poole. See on lihtsalt hajutamine,” ütles ta.

Majanduses veel palju probleeme

Reservide järsk suurendamine peaks aitama kapitali väljavoolu Venemaalt peatada. Riiki räsib ka tarbimise vähenemine ning palkade langemine. Tõenäoliselt tõuseb Venemaal edaspidi ka töötusemäär. Košelev lisas, et senisest suuremaid reserve võidakse kasutada ka tugevama rubla negatiivsete faktorite leevendamiseks.

Sellest hoolimata suhtus Nabiullina Venemaa finantssüsteemi optimistlikult, kuigi ta märkis, et majandusel on veel palju takistusi, mida ületada. “Finantssüsteemi ebastabiilsuse riskid on kiirelt neturaliseeritud, devalveerimisootused on väiksemad, massilist hoiuste väljavoolu pole toimunud ja turgude ebausaldusväärsusega on toime tuldud,” ütles ta.

Ta lisas, et finantsüsteem ning riigieelarve on raskenenud olukorraga juba toime tulnud. Majanduse kohta aga tema sõnul sama veel öelda ei saa.