Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene-Ukraina konflikt mõju ekspordile arvatust negatiivsem

    Ukraina sõdurid Donetskis.Foto: EPA

    Eesti majanduse arengut mõjutab ekspordi kasvu aeglustumine, selgus Ernst & Youngi ja Oxford Economicsi koostöös valminud euroala majandusprognoosist, mis langetas Eesti ekspordikasvu prognoosi 2015. aastal 3,5%-lt 3,1%-le ja 2016. aastal 7,1%-lt 5,9%-le.

    „Eestil on väga avatud majandus – meie SKPst ca 90% moodustab eksport, mistõttu oleme oma partneritega toimuvast väga kergesti mõjutatavad,“ sõnas Ernst&Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi. „Uuringu kohaselt püsib risk, et Venemaa-Ukraina pinged võivad osutuda veelgi suuremaks kui varem arvatud, sealjuures on Venemaa SKP languseks 2015. aastal prognoositud 3,5%. Lisaks püsib meie suure ekspordipartneri Soome majandus juba kolmandat aastat languses. Soome ja Venemaa moodustavad Eesti ekspordist kokku 27%.“
    „Uuring prognoosib Eestile selleks aastaks 2,5% majanduskasvu, mis suureneb paaril järgneval aastal 0,5 protsendipunkti võrra aastas, jõudes 2018. aastaks ca 4%. Eesti majandus on jätkuvalt ca 3% taga 2007. aasta majanduskriisi eelsest ajast,“ selgitas Ivar Kiigemägi.
    Inflatsioon on alates 2013. aastast langustrendis, mille peamised põhjused on odavnenud nafta, elektri ja toiduainete hinnad. 2015. aasta I kvartalis langes inflatsioon miinuspoolele ja aasta peaks prognoosi kohaselt lõppema nõrgal 0,5% tasemel. Arvestades tulumaksukärbet ja miinimumpalga 10% tõusu Eestis, on käesoleval aastal oodata 3,5% eratarbimise kasvu ning 2016. aastal juba 3,9% kasvu.
    Investeeringud Eestisse kasvasid möödunud aastal 2,8% ning käesoleval aastal prognoositakse samuti vaid 2,2% kasvu. „2014. aasta tõi investeeringute osas pettumuse, kuid kaugem väljavaade on positiivne – pangad on hästi kapitaliseeritud ja laenuraha hind on alates 2013. aastast ca 3%, mis on madalam kui euroala keskmine,“ lausus EY tehingunõustamise juhtivkonsultant Kristjan Kõrgmaa. „Lihtsam ligipääs rahale kasvatab 2016. aastal investeeringuid prognooside kohaselt 4,5%. Silmas tuleb aga pidada Skandinaavia riikide kinnisvarahindade langust, mis on meile ohu märgiks.“
    „Positiivne sõnum investoritele on e-residentsus, millele on praeguseks esitatud enam kui 17 000 taotlust,“ rääkis Kristjan Kõrgmaa. „Ca 10 000 taotlejat on näidanud üles huvi asutada Eestis oma ettevõte, mille otsene kui ka kaudne mõju oleks majandusele kindlasti positiivne.“
    Eesti majandus kannatab jätkuvalt pikaajalise tööpuuduse all, kus 50% töötutest on olnud ilma tööta kauem kui 12 kuud. See viitab otsitava tööjõu ja saadaoleva tööjõu profiilide erinevusele. Olenemata madalast inflatsioonist püsib surve palgakasvule, mis vähendab Eesti konkurentsivõimet.
    Riigivõlg moodustas 2014. aastal vaid 9,2% Eesti SKP-st, mis on madalaim näitaja kogu euroalal. „Riigieelarve osakaal Eesti SKP-st on olnud viimastel aastatel küllaltki tasakaalus. Riigil on hea võimalus fiskaalpoliitikaga majandust toetada, kui selleks peaks vajadus tekkima,“ märkis Ivar Kiigemägi.
    EY Eurozone Forecast uuring on valminud koostöös majandusuuringute keskuse Oxford Economicsiga. Uuringus esitatud prognoosid ja analüüsid põhinevad Euroopa Keskpanga eurotsooni majandusmudelil, mis lähtub kaasaegsetest teooriatest ja tehnikatest, mida Euroopa Keskpank kasutab oma euroala kvartaliprognooside koostamiseks.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.