Juulist jõustuvad ettevõtjatele olulised muudatused

Positiivsena on toodud maksukorralduse seaduse muudatus, mille järgi peab riik vähemalt pool aastat maksumuudatustest ette teada andma. Juulist jõustuvad ka äriseadustiku muudatused, mis annavad osaühingutele senisest suuremad võimalused kujundada oma tegevust, osanikevahelisi suhteid ning investorite vahelisi suhteid. Olulised muudatused seonduvad ka ehitus- ja planeerimisvaldkonnaga.

1. juulil jõustub maksukorralduse seaduse muudatus, mille kohaselt peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Ettepaneku muudatuseks tegi möödunud sügisel Kaubanduskoda koos 1300 ettevõtja ja ettevõtliku inimesega. Muudatuse eesmärgiks on anda ettevõtjatele piisavalt aega maksumuudatustega kohanemiseks.

Alates 1. juulist jõustuvad äriseadustiku muudatused, mille peamine eesmärk on soodustada iduettevõtete tegevust. Iduettevõtetele antakse senisest suuremad võimalused kaasata kapitali ning kujundada osanikevahelisi suhteid.

Sarnaselt aktsiaseltsiga on alates 1. juulist võimalik ka osaühingu osakapitali tingimuslikult suurendada. Muuhulgas saab investorile osakapitali tingimuslikul suurendamisel väljastada vahetusvõlakirju. Oluline muudatus on ka see, et osanikud võivad anda juhtorganitele pädevuse teatud mahus ja aja jooksul suurendada osakapitali. Viimane muudab kapitali kaasamise protsessi senisest paindlikumaks.

1. juulist jõustub uus täiskasvanute koolituse seadus, millega muu hulgas täpsustatakse õppepuhkuse andmise reegleid. Uues seaduses on kirjas, et õppepuhkust antakse ka välisriigi samaväärses õppeasutuses tasemeõppes või täienduskoolitusel osalemiseks. Tööandjale antakse õigus keelduda õppepuhkuse andmisest kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Lisaks on uues seaduses kirjas, et puhkuste ajakavasse märkimata õppepuhkuse kasutamisest peab töötaja tööandjat vähemalt 14 päeva ette teada andma. Koolituseks saab endiselt võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas.

Uue seaduse kohaselt peab täienduskoolitusasutuse pidaja esitama üldjuhul ainult majandustegevusteate. Tegevusloa taotlemise kohustus jääb üksnes sellistele koolitusasutustele, kes viivad läbi koolitusi, millele on seatud kõrgendatud nõuded (nt autokoolid, turvatöötajate ja vedurijuhtide koolitajad).

Alates 1. juulist muutub keskkonnamõju hindamise protsess, mis toob ettevõtjale kui arendajale kaasa laiaulatuslikuma dokumentatsiooni esitamise kohustuse. Sarnaselt kehtivale regulatsioonile kannab mõju hindamisega seotud kulud arendaja.

Ühtlasi muudetakse ka ökomärgise riigilõivu. Ökomärgise taotluse menetlemise tasu seotakse ettevõtte suurusega. Muudatuse eesmärgiks on ühest küljest vähendada väikeste ettevõtete maksukoormust, kuid ka motiveerida ettevõtteid rohkem ökomärgist taotlema ning oma toodetel seda kasutama.

1. juulist jõustub uus ehitusseadustik, mis toob võrreldes varasema regulatsiooniga kaasa palju muudatusi. Kui kehtiva seaduse kohaselt on ehitamiseks vajalik kas ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine, siis uue seadustiku kohaselt on ehitamiseks vajalik esitada kas ehitusteatis või taotleda ehitusluba. Ehitusteatis tuleb esitada 20-60 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Kõige väiksemate hoonete ja rajatiste ehitamise puhul pole vaja ka ehitusteatist esitada. Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik suuremate ja olulisemate hoonete ja rajatiste püstitamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on uue seadustiku kohaselt 5 aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba 7 aastat.

Kasutusluba on uue seadustiku kohaselt vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba. Ehitusloa ja kasutusloa taotluse ning ehitusteatise ja kasutusteatise saab esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu.

Ehitusseadustiku jõustumisega seonduvalt muudetakse ka muid ehitusvaldkonna õigusakte.

Uue planeerimisseaduse kohaldamisala on võrreldes varasemaga laiendatud selliselt, et see hõlmab ka veekogusid, õhuruumi ning maapõue. Seaduses on liikide kaupa eristatud planeeringud ja nende menetlused, sealjuures on muudetud planeeringute ülesandeid.

Uue planeeringu liigina tutvustab planeerimisseadus riigi eriplaneeringut, mis võimaldab riigi jaoks olulisi ehitisi planeerida erimenetluses ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut. Täiendatud on ka üldplaneeringu ja detailplaneeringu ülesandeid. Üldplaneeringu ülesandeks on uue seaduse kohaselt muuhulgas kohalike jäätmekäitluskohtade asukoha määramine, maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tulenevate kitsenduste määramine ning arhitektuurivõitluse korraldamise kohustusega alade määramine. Detailplaneeringu koostamise kohustus on uue regulatsiooni kohaselt muuhulgas avaliku huviga rajatise, nt spordiväljaku püstitamisel. Oluliseks uuenduseks on ka põhimõte, et kohalik omavalitsus võib seada tingimusi ehitistele, mille rajamiseks ehitusluba vajalik ei ole. Lisaks näeb planeerimisseadus ette muudatusi planeeringute algatamise ja koostamise tähtaegade osas.

Alates juulist on keelatud tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus. Muudatuse eesmärgiks on tarbija kui nõrgema osapoole huvide ja õiguste kaitse parem tagamine.

Lisaks täiendatakse võlaõigusseadust põhimõttega, mille kohaselt ei peaks tarbija tarbijakrediidilepingu alusel kandma ebaproportsionaalselt kõrgeid kulusid (nt intress, lepingutasud jne). Muudatuse kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab Eesti Panga viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Viimase poole aasta keskmine krediidi kulukuse määr on ca 24,5% ning kolmekordne krediidi kulukuse määr on hetkel ligi 73,5%.