7. juuli 2015
Jaga lugu:

Säästvast ehitusest pääsu pole

TTÜ professor Jarek Kurnitski sõnul on oluline, et liginullenergiahoonest raketiteadust ei saaks  Foto: Eiko KInk, Äripäev

Nelja aasta pärast hakkavad kehtima uued energiatõhususe nõuded, mille kohaselt peavad liginullenergiahoone standardile vastama kõik avalikud hooned. Ehitajad jäävad skeptiliseks, pidades energiasäästlikke hooneid kalliks ja tehnoloogiat kiiresti aeguvaks.

Praegu ei ole Eestis veel kuigi palju uusi või põhjaliku rekonstrueerimise läbinud hooneid, mis vastaksid liginullenergiahoone standardile. Aastal 2021 laienevad nõuded kõikidele majatüüpidele, muutes ehituse ruumeetrihinna kuni 100 eurot kallimaks. TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi juhataja professor Jarek Kurnitski sõnul on just praegu õige aeg alustada vastavas suunas mõtlemise ning pilootprojektina madalenergiahoonete ehitamisega.

Liginullenergiahoone on Eesti seaduse kohaselt parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega, samal ajal tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille aastane energiakasutus ruutmeetri kohta peab jääma alla hoonetüübi järgi määratud miinimumväärtust.

Kõrgem hind ja pikem tasuvusaeg

Kurnitski pooldab samm sammulist liikumist soovitades praeguse C-klassi energiatõhususele vastavate majade asemel hakata ehitama B-klassi kuuluvaid madalenergihooneid. „Nii avalikul kui erasektoril tasub kindlasti proovida ehitada ka madalenergiahooneid ja mitte teha suurt hüpet ühekorraga,“ soovitas Kurnitski.

Uudsete energiasäästlike hoonete ehitamisel tehnilisi takistusi pole, pigem hoiab selliste hoonete rajamist tagasi inimeste mõttelaad ja pikem tasuvusaeg. „Lisamaksumus on parimatel juhtudel 50-100€ ruutmeetri kohta,“ rääkis professor Kurnitski. Samas on enamusel juhtudest lisakulud siiski suuremad, mistõttu tuleb tihti ette, et isegi kui arendaja alguses soovis energiasäästlikku hoonet, hirmutab hind ta ära. Kõrgem hind, mis toob kaasa pikema tasuvusaja, vähendab mõistagi ka energiasäästlike arenduste atraktiivsust.

Vink: kas keegi vajab 20aastast tasuvusaega?

Tellijate poolt pole märkimisväärset huvi nullenergiahoonete vastu tunda olnud, tõdes Nordeconi juhatuse esimees Jaani Vink. „Vahel mõtlen, miks me seda üldse teeme. Kas kahekümne aasta pikkust tasuvusaega on tegelikult kellelegi vaja? Investorile on enamasti oluline viie aasta perspektiiv, lastega peredele kümnene.“ Vingi sõnul on hoonete viiekümne kuni saja aastane perspektiiv oluline vaid riigile, kuna nii koormavad need riiki ja majandust tulevikus vähem.

Vink näeb vajadust reeglite kehtestamiseks. „Sellised asju ei saa vabatahtlikult ja kiiresti ära teha. Siin peavad olema kehtestatud reeglid ja siis saab edasi minna, aga seda saab teha ainult riik,“ rääkis ta. Energiasäästlik ehitus saab massidesse jõuda vaid siis, kui inimesed näevad, kuidas naaber uute standardite järgi rajatud majas lahedamalt ära elab. „Praegu on meil umbes selline olukord nagu siis kui Nokia kohvertelefonid turule tulid. Kõik räägivad, aga keegi pole ise näinud,“ ütles Vink.

Riik näidaku eeskuju

Kurnitski usub, et energiasäästlikule ehitusele peaks hoo sisse andma riik. „Eurodirektiivita jääksid energiatõhusad hooned tõenäoliselt üldse ehitamata. Praeguste energiahindade juures ei tasu liginullenergia ennast kunagi ära. “Samas on põhjust optimismiks, kuna nii nagu tasuvuspiir on praeguseks nihkunud C-klassi hoonetelt B-klassi hoonetele, peaks see mõne aasta möödudes jõudma ka A-klassini.

Energiasäästlike hoonete arendamisel tuleb säilitada nende hõlbus kasutatavaus: „On oluline, et liginullenergiahoonetest ei saaks raketiteadust,“ märkis Kurnitski. Arhitektide ja arendajate peamiseks väljakutseks on tema sõnul saavutada samaaegselt energiatõhusus ja lihtne kasutamine. „Lihtsates elamutes elavad tavalised inimesed, keda ei huvita, kas see on nüüd liginullenergiahoone või mõni muu. See ei peagi neid huvitama, kuna neile on see eelkõige nende kodu,“ selgitas ta.

Madalenergiahoone rajamisest Tiskre ärimaja näitel diplomeeritud ehitusinsener Toomas Kolk:

Projektiga alustades oli esimene küsimus, et kellele me seda hoonet teeme. Peame küsima ka, mis on meie potentsiaalsete rentnike vajadused, nende kasutusprofiilid. Vähem oluline ei ole ka see, kuidas maja krundi peal asetsema hakkab või millised on konstruktsioonilahendused ja milliseid energiaressursse meil kasutada on. Kõikide etappide läbivaks mõtteks peab olema see, kuidas teha hilisema rendimaksja elu lihtsamaks, et ta tunneks end kontorihoones hästi.  

Kuna krundi spetsiifika ei võimaldanud maasoojuspumpa ega vaiamist kasutada, otsustati Tiskre ärimaja puhul regressiivse õhkvesisoojuspumba kasuks, millel on nii kütmise kui jahutamise funktsioon. Hoones kasutatakse uudset kiirgusel põhinevat küttetehnoloogiat, mille kütteelemendid on paigaldatud tavalise kipslae metallkarkassidele. Eeliseks see, et Eesti küttetemperatuurid jäävad antud maja juures umbes 29 kraadi juurde. Dimensioneerimise aluseks on jahutuskoormus, mis on paneelidel alati väiksem.

Ventilatsioon põhineb niiskustagastusega ventilatsiooniseadmel, mille põhiline efekt kasutaja jaoks seisneb selles, et ta suudab talvel vähest niiskust ruumides hoida ja suvel vastupidiselt üleliigse niiskuse ruumi tulemist vältida. Energia seisukohast tähendab see kütteperioodil soojusvahendi suuremat külmakindlust. Eelkütet kasutatakse vähem ja kuna jahutusperioodil hoitakse sisse tulevat õhk kuivemana, säästab süsteem ka jahutuskuludelt.

Praktiliselt võimaldavad sellised tehnosüsteemid elektrienergia kokkuhoidu üle 20% rohkem kui energiatõhususe miinimumnõuded käsivad. Jahutusenergialt tulev kokkuhoid on samuti märkimisväärne, kuna jahutusperioodil suudetakse niiskus hoonest väljas hoida.

Nutikad tehnosüsteemid tahavad kasutamist

Kuigi liginullenergia hoone standardile vastavate mitte-elamute puhul on suuremad tehnosüsteemid ja kaugjuhitavus lihtsamini vastuvõetavad, tuleb nutikaid süsteeme kindlasti ka kasutama asuda. Vastasel juhul jääb energiasääst soovitust tunduvalt väiksemaks.

Juba hoone esialgse planeerimise käigus on oluline mõelda hoone halduskontseptsioonile ehk sellele, kuidas seda kasutama hakatakse. Ärikinnisvara haldamisega tegeleva Done halduse tegevjuht Janek Hintsov esitas ehitajatele üleskutse: "Hoone kasutamine sõltub sellest, kuidas ta on üle antud. Ehitaja peab andma omanikule maja kasutusjuhendi ja tegema ka põhjaliku koolituse kõigi süsteemide kohta."

Energiasäästlikest tarkadest majadest mõeldes ei tohiks professor Kurnitski sõnul tehnosüsteeme siiski üle tähtsustada. Madalenergiahoone saab tegelikult kätte ka igati tavapäraste, traditsiooniliste ehitustehniliste ja tehnosüsteemsete lahendustega. "Targad lahendused on nii tehnoloogilised kui ka passiivsed. Kui on projekteeritud nii, et kasutame ka passiivseid lahendusi ja hoone suudab ennast ise reguleerida, siis ongi see juba osa targa maja kontseptsioonist. Väga palju on vaja arhitekti ja projekteerija tarkust," ütles Kurnitski.

Näiteks aitavad liigseid energiakulusid vältida elementaarsed arhitektuursed lahendused nagu kompaktsuse hoidmine ja maja kasutusest lähtuv fassaadide paigutamine. "Ei ole mõtet teha kastanilehe kujulisi hooneid. Kui arhitektile puulehed meeldivad, tehku siis vahtralehe kujulised," ütles Kurnitski. Vaid hoone kuju läbi mõtlemine võib anda märkimisväärset säästu. Nii näiteks on Helsingi keskkonnaagentuuri hoone fassaadid ja akende suurused projekteeritud vastavalt ilmakaarele, et saada kätte maksimaalne päevavalgus. Heade ehitustehniliste lahenduste hulka kuuluvad ka topeltfassaadid, siseõued, nõudluspõhine ventilatsioon ja puuraukudel põhinev passiivjahutus.

Autor: Kaur Maran, Äripäeva kaasautor

Jaga lugu:
Hetkel kuum