14 juuli 2015

Kaubasaatja sokutab kohustused vedaja kaela

2011. aastal Saku vallas teepiirdesse sõitnud Poola veokist pudenes teele lastiks olnud koeratoit.   Foto: Erik Prozes

Eestis, erinevalt muust Euroopast, peetakse koorma korrektset ja turvalist kinnitamist endiselt transportija ülesandeks, kuigi Võlaõigusseaduse kohaselt on see tegelikult kauba saatja kohustus.

Kõige täpsemad, mugavamad ja ajakohasemad juhised koorma turvaliseks laadimiseks, kinnitamiseks ja pakendamiseks koos erinevate näitajate soovituslike arvväärtuste ja nende saamiseks vajalike arvutuskäikudega võib leida Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu IRU kodulehelt.

Suunised avaldati eesti keeles 2014. aastal.

Segane olukord tõstatab küsimuse, et kes vastutab Eestis kauba kinnitamise eest? Vedajad on seetõttu keerulises olukorras, kuna probleemide tekkimisel lähtuvad korrakaitseorganid enamasti autoveoseadusest, kus seda teemat pole aga üldse kajastatud. “Kui politsei peaks tulema kaubaveo turvalisust kontrollima ja midagi on valesti, jääb süüdi juht,” ütles Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) juhatuse liige Jaak Kivisild.

Koorma kinnitamine on Kivisilla sõnul rahvusvaheliselt põhjalikult reglementeeritud ning enamus riikides on juurdunud arusaam, et pakkimise eest saab vastutada ainult veose saatja. Vaid Eestis on seadusandluse ja selle tundmisega probleeme. “See on tegelikult ju täiesti elementaarne. Eri kaupu ja koormaid on tuhandeid ja autojuht ei saa ju kõigi nende spetsiifilisi vajadusi teada. Juht ei ole üli-inimene,” rääkis Kivisild.

Ametnik surub vastutust vedajale

Ametnike seas levinud lähenemist iseloomustab Kivisilla sõnul kõige paremini olukord hiljutisel transpordikonverentsil, kus valdkonnaga tegelev ametnik väitis pärast ettekannet, et kohus kinnitada koorem korrektselt peab siiski jääma autojuhile. “Tuli ja ütles, et tema arvates peavad ikka autojuhid teadma, kuidas asjad kinnitada, kuna pirukamüüja ei saa sellist asja teada,“ meenutas Kivisild ja lisas, et see on täiesti asjatundmatu lähenemine. Pirukamüüjal on ehk 4-5 kaubaartiklit, mille kinnitamise erisusi ta teadma peab, kuid autojuhil võib neid olla mitu tuhat, põhjendas ERAA juhatuse liige.

Eriti problemaatilised on veosed, mis koosnevad näiteks alusele asetatud värvipottidest, rääkis Tartus asuva MV Transpordi juhataja Jüri Rannu. “Neid ei saa ju rihmaga kinni panna, ja selliste kaupade puhul on väga oluline, et saatjal oleksid vähemasti selged juhised, kuidas seda auto peale laadida,” sõnas ta.

Peale koorma kinnitamise peaks veo tellija kindlustama seega ka kauba transportimise nõuetekohase pakendamise, mille kohta ei ole näiteks Rahvusvahelises Autoveo Konventsioonis (CMR) vedajale midagi ette kirjutatud. Sõltuvalt toote tüübist ja transpordiliigist peab pakendus kindlustama ilmastikukaitse, veose turvalisuse peale- ja mahalaadimisel, koorma kinnitamise lastiruumis ja üldiste veose kahjustumise vältimise transportimisel.

Vigade märkamisel abiks juhtide koolitamine

Kuna tihti tuleb ette, et kaubad pannakse terminalis lihtsalt lahtiselt sõiduki peale, on sellistes olukordades ülioluline ka autojuhi oskus probleemkohti näha. Siin  on kindlasti abi juhtide koolitamisest, et nad oskaksid auto liikumise füüsikast tekkivaid vigu ära tunda. “Meil ei ole selliseid teravaid probleeme küll olnud,” tunnistas Rannu ja lisas: “Samas on ette tulnud, et autojuht peab jala maha panema ja ütlema, et tema sellist kaupa ei vii.” Kuigi üldjuhul leitakse olukorrale lõpuks lahendus, võtab see aega ja tekitab ka kahjusid.

Konfliktsete olukordade vältimiseks laadimisel peavad tellija ja veoteenuse pakkuja vajadused ja võimalused täpselt läbi arutama. Nii saab olla ka kindel, et kohale tulev sõiduk sobib konkreetselt koorma vedamiseks ja kauba turvaliseks laadimiseks.

Autojuhil peavad olema vajalikud koorma laadimise ja kaubaruumi seadmise vahendid, mida paljudes Euroopa firmades ka aktiivselt kontrollitakse. Samas leidub vahendeid, mida kogu aeg kaasas ei veeta ning kui vedajale ei ole täpseid vajadusi selgitatud, on ebakorrektsed laadimised ja kinnitamised tõenäolisemad tekkima.

Kaubalaadimise skeem Eestis tundmatu

Paljudes Euroopa firmades on selgelt dokumenteeritud kauba laadimise soovitused ja skeemid. Meil ei ole see praktikas kuigi juurdunud. Jaak Kivisilla sõnul uuris ta hiljuti internetist, kui paljudel Eesti kaubasaatjatel on kaubalaadimise skeemid. Mõningane otsimine andis küll paar ettevõtet, kuid needki olid rahvusvahelised firmad, kelle eestikeelselt kodulehelt viisid viited edasi näiteks rootsikeelsetele skeemidele.

Selline jahe huvi kauba laadimisviiside täpseks väljatöötamiseks on Kivisilla sõnul üllatav, kuna lõppude lõpuks on kauba saatja huvides, et tema saadetis tervelt ja ilma kahjuta kohale jõuaks.

Üheks võimalikuks probleemi allikaks peab ta erinevust kaubasaatjatele ja autojuhtidele kehtestatud reeglites. “Kui autojuhtidel on kord üle viie aasta koolitus, siis veokorraldaja saab eluaegse tunnistuse ja pärast seda on kõik sisuliselt vaba.” Samas on Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu IRU maanteetranspordi veoseohutuse tagamise suunistes kirjas, et koolituse peavad läbima kõik töötajad, kes kauba laadimisega kokku puutuvad. Dokument sätestab, et laadimise planeerimise ja järelevalve eest vastutavad isikud ja samuti töötajad, kes vastutavad tegeliku laadimise ja veoste kinnitamise eest, peavad saama koolituse ning teabe. Koolituse pakkumise eest vastutab IRU suuniste põhjal ettevõtte juhtkond.

Kuniks seadusemuudatusi silmapiiril ei paista, jätkavad veofirmad vanamoodi. “Seaduses näpuga järge ajada pole siin mõtet,” ütles Saue Auto juhataja Urmas Müürsepp. “Meil tuleb kaup kohale viia ja me teeme kõik, et see ka kohale jõuaks.”

Kümme käsku lasti kinnitamiseks

Enne sõiduki laadimist kontrollige, et selle kaubaruum ja kogu lasti kinnitamise varustus on veatus ja kasutatavas seisundis.Kinnitage veos viisil, mis ei lase sel nihkuda, ümber kukkuda, vibratsiooni tõttu paigast liikuda, sõidukilt maha kukkuda või põhjustada sõiduki ümberminekut.Määrake kinnitusmeetodid, mis sobivad kõige paremini kauba omadustega, näiteks lukustamine, tõkestamine, erinevad sidumisviisid või nende kombinatsioonid. Arvesse tuleb võtta veosele mõjuvate jõudude suunda ja raskuskeskme asukohta.Kontrollige, et järgitaks sõiduki ja tõkestamis- ja kinnitusvahendite tootjate soovitusi.Kontrollige, et veose kinnitusvahendid vastavad jõududele, millega see võib veo jooksul kokku puutuda. Hädapidurdamist, järske kurve takistuse vältimiseks, halba teed ja ilmastikuolusid tuleb lugeda tavaasjaoludeks, mis võivad veo jooksul ikka ette tulla. Kinnitusvahendid peavad olema suutelised nendele tingimustele vastu pidama.Veovahendid on eriti tundlikud koorma raskuskeskme asukoha ning ettenähtud teljekoormuse suhtes selleks, et säilitada juhitavus ja pidurdusvõime. Iga kord, kui veos on sõiduki peale laaditud või ümber jaotatud, kontrollige enne sõitma hakkamist veost ja tehke kindlaks võimalikud ülekoormused või ebavõrdsed tasakaalud kaubaruumis. Veenduge, et veos on jaotatud nii, et koorma raskuskese on võimalikult lähedal pikiteljele ja võimalikult madalal: raskemad kaubad allpool ja kergemad ülalpool.Kontrollige veose kinnitust veo jooksul regulaarselt. Üle tuleb kontrollida koorma ja üksikute laadimisühikute olukord, veose ohutuse tagamise seadmed ja materjalid ning kinnitamismeetodid. Eelistatavalt tuleks esimene kontroll läbi viia ohutus peatumispaigas pärast paarikilomeetrist sõitu. Lisaks tuleks kinnitust kontrollida pärast järsku pidurdust või mõnd muud sõidu ajal tekkinud ebatavalist olukorda.Võimalusel kasutage lasti kinnitust toetavaid vahendeid nagu hõõrdematid, vahelauad, sidumisrihmad, äärekaitsed ja muu selline.Kindlustage, et kinnitamisviisid ei kahjusta veetavat kaupa.Sõitke sujuvalt ja sõiduoludele vastava kiirusega, vältige äkilisi suunamuutusi ja järsku pidurdamist. Sujuv sõidustiil vähendab oluliselt veosele mõjuvat jõudu. Kui järgite seda soovitust, jääb veose avaldatav jõud väiksemaks, mis vähendab märkimisväärselt probleemide tekkimise tõenäosust.

Allikas: Euroopa Komisjoni Energia ja Transpordi Peadirektoraadi hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteeveol

Autor: Kaur Maran, Äripäeva kaasautor

Hetkel kuum