Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhtivad spordikauplused sihivad e-äri

    Sportlandi juhatuse esimees Gerd Kiili kinnitas, et Sportlandil saab lähitulevikus olema e-pood. Foto: Eiko Kink

    Tänaseni ei paku suuremad spordikauplused nagu Rademar, Sportland või Hawaii Express võimalust osta kaupa interneti vahendusel, kuid uute e-poodide teke on vaid aja küsimus.

    Hawaii Expressi turundusjuht Priit Salumäe ütles, et juba praegune Hawaii Expressi veebileht on üles ehitatud e-poe platvormile. Ta selgitas, et olemuselt on Hawaii Expressi veebileht suuremate kaubagruppide tootekataloog, mis on reaalajas laovarudega sünkroniseeritud ja vastab klientide põhiküsimusele – mida, mis hinnaga ja millisest poest võib leida.
    „Põhimõtteliselt on e-poe käivitamiseks vaja astuda vaid paar väikest sammu, aktiveerida makseviisid ja lahendada logistilised pisiprobleemid,“ märkis Salumäe. Tema sõnul on aga veel lahtine, milline e-pood täpselt olema saab.
    Salumäe ütles, et e-poes vaid rattaid pakkuvatest konkurentidest saab nende põhiliseks erinevuseks üle-eestiline filiaalivõrgustik, kus rattaid komplekteerivad koolitatud mehaanikud. „Tehasepakendis ja komplekteerimata rattaid me müüma ei hakka ja osad brändid, näiteks Scott, ei lubagi sellist käitumist,“ lausus Salumäe.
    Valmib tasa ja targu
    Sportland Eesti ASi juhatuse esimees Gerd Kiili ütles, et neil ei ole olnud valmidust tulla turule veebikauplusega, mis oleks Sportlandiga samal tasemel. „Oleme võtnud positsiooni, et kvaliteet ja innovatiivsus on kõigis meie tegemistes esmane ehk siis me kindlasti ei tule turule kiirustades ja pooliku tootega,“ nentis ta.

    Eesti e-kaubanduse liidu juhatuse esimees Signe Kõiv:

    Jaemüük posti või interneti teel suurenes 2015. aasta mais mullusega võrreldes 57%, olles suurimaks tõusjaks jaekaubandussektoris. Mitme jaeketi jaoks on käesoleval aastal märksõnaks e-kaubandus, mis kokkuvõttes tähendab tarbijale aja kokkuhoidu, soodsamaid hindasid ja mugavamat ostuprotsessi. Samas nõuab veebipoe avamine nii aega, raha kui teadmisi ning on mõistetav, et otsustega ei kiirustata.

    E-kaubanduse Liit tegi 2015. aastal tarbijauuringu, mille kohaselt 29% vastajatest ostis spordi- ja vabaajakaubad internetist. Peamiseks puuduseks tavapoega võrreldes on uuringu kohaselt proovimisvõimaluse puudumine – tarbija tahab kaupa enne ostu näha, katsuda ja proovida. Sellest hoolimata on füüsiliste toodete osas menukaimaks kaubagrupiks just rõivad ja jalanõud, seega ollakse nõus kompromisse tegema, kui müüja on usaldusväärne, ostuprotsess mugav ja tagastamine/vahetamine lihtne ning võimalusel lisakuludeta. Spordipoodide eeliseks on, et tarbijal on jaekaupluste näol proovimisvõimalus olemas ning erinevate kanalite oskusliku integreerimise korral on põhjust rõõmustada nii tarbijal kui kauplejal.

    Statistikaameti andmetel moodustas mais 2015 müük posti või interneti teel jaekaubandusest 2,6%. Paraku sisaldab see number vaid nende ettevõtete andmeid, kelle põhitegevusala (51%) on müük posti või interneti teel. Kui ettevõtte põhitegevusalaks on näiteks tootmine või jaemüük ning müük interneti teel moodustab 49%, jääb see statistikast kahjuks välja, kuigi võib tulemust märkimisväärselt mõjutada.

    Küll aga kinnitas Kiili, et Sportlandis on juba mõnda aega kaalutud mõtet e-pood luua ning tulemusena see ka lähitulevikus valmib. Ta lisas, et e-poodi ei tasu kavandada ainult kohaliku turu jaoks, vaid mõtet tuleb arendada globaalselt.
    E-poe loomist kinnitas ka Rademari juht Margus Juksar. Ta põhjendas, et e-kaubandus areneb jõudsalt ja tema sõnul on Rademaril praeguse seisuga suur kliendibaas inimestest, kes tahaksid e-poest osta.
    „Plaan on ja asjad on töös, aga me ei taha joosta sellega, et peame igal juhul mingi tähtaeg avama, vaid pigem kui see avatud saab, oleks kliendile mugav ja lisandväärtust pakkuv,“ lausus Juksar.
    Lisandväärtus ei tähenda Juksari sõnul aga järeleandmisi hinnas. „Eestis ei ole firmadel võimalik konkureerida suurte UK või Saksa firmadega hinna pärast, vaid teenuse kvaliteedi, mugavuse ja lisandväärtuse pärast, näiteks kasvõi see, et klient saab tulla toodet poodi ümber vahetama,“ selgitas ta.
    Juksar ütles, et vähemasti esialgu saaks Rademari e-poest osta kaupa, mille järele on kõige suurem nõudlus, seega valik oleks Rademari tavakauplusest väiksem. Ta avaldas lootust, et väiksemas mahus e-pood võiks alustada tegevust juba järgmisel aastal.
    IT-mehe palk kordades suurem
    Erinevalt suurematest spordikauplustest saab Popspordist juba praegu kaupa internetist tellida. Popspordi juht Tarmo Kajandi kinnitas, et peab veebipoodi vajalikuks täienduseks kauplusele, mis annab ka väikese käibelisa.
    Küll aga tõdes Kajandi, et hea veebipoe loomine ja ülalpidamine nõuab omajagu tööd ja raha. „Kui teed piimapuki valmis ja see on hästi tehtud, siis see seisab viis aastat tuule ja vihma käes, aga koduleht on see, mida peaks praktiliselt iga nädal uuendama,“ nentis ta. Veebipoe loomine jääbki Kajandi hinnangul tihti raha taha.“ IT-mehe palk on kordi suurem kui on klienditeenindaja oma,“ märkis ta.
    Kajandi ütles, et kuigi veebimüük Eestis kasvab, siis tahes-tahtmata ei jõua Eesti kaupmees võistelda Inglismaa, USA, Taani või teiste riikide suurte korporatsioonidega. „Meil ei oleks niisugust ressurssi kusagilt võtta ja Eesti on ju nii väike, et siin sellist valikut ei olegi lihtsalt võimalik pakkuda,“ lausus ta.
    Suur valik ja odav hind ei pruugi tähendada aga rahulolevat klienti. „Väga tihti pettuvad need inimesed, kes näiteks Hiinast tellivad 15 euroga jope ja kui see jope tuleb, siis nad ei julge loomulikult seda selga panna,“ tõi ta näite kliendi ootustest. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.