Sirje Rank • 27. juuli 2015 kell 10:36

Läti panustab liiga vähe majanduse kasvule

Swedbank Lätis  Foto: Scanpix/Reuters

Madalad maksud ja kasvav surve suurendada sotsiaal- ja kaitsekulutusi jätab Läti riigile liiga vähe vahendeid, et kindlustada tuleviku majanduskasvu, leiab Swedbank oma värskes Läti majanduse analüüsis.

Läti valitsuse maksutulu on 28% SKPst, mis on Euroopa Liidu riikide seas üks madalamaid näitajaid – liidu keskmine on 39%. Kui viiakse ellu ka praegu kaalumisel olev tööjõumaksude vähendamine, alaneb maksutulude osakaal SKPs veelgi. Kuni pole poliitilist otsust, mis maksutulusid oluliselt suurendaks - ja seda ei paista kuskilt -, pole Läti valitsusel ka võimalusi oluliselt kulutusi suurendada. Viimastel aastatel on kulutuste tase olnud 36-37% SKPst võrreldes 48-49%ga, mis on ELi keskmine.

Praegu on vaid kolm valdkonda, kus riigieelarvelised kulutused on buumieelse ajaga võrreldes kasvanud – need on kultuur ja puhkus (osaliselt rahvusraamatukogu ehituse tõttu), sotsiaalkulutused (pensionide tõus) ning üldised avalikud teenused (peamiselt avaliku sektori võla teenindamise kulude kasvu tõttu). Ükski neist ei aita paraku kaasa tuleviku majanduskasvu kindlustamisele.

Samas kasvab surve nii sotsiaalkulutuste kasvuks (tõsta pensione, ergutada sündivust, vähendada sissetulekute ebavõrdsust jne), õpetajate palkade tõstmiseks ning kaitsekulutuste suurendamiseks, et täita NATO standardeid. 

Swedbanki analüüs leiab, et Läti peaks rohkem panustama tulevikus majanduskasvu suurendavatele kulutustele nagu haridus ja innovatsioon, tootlikkuse tõus.

Praegu jääb Läti teadus- ja arenduskuludelt alla ka Leedule ja Eestile. Samuti näitab analüüs, et Läti valitsus kulutab iga riigiteenistuja kohta rohkem kui enamik teisi ELi riike ning et ka korruptsiooni vähendamise arvelt oleks ruumi avaliku sektori kulude efektiivsuse tõstmiseks. 

Samuti vajab avalikku läbiarutamist, millist heaolu taset (sh kui suuri pensione) on ühiskond valmis maksudena kinni maksma.

Hetkel kuum