Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti panustab liiga vähe majanduse kasvule

    Swedbank LätisFoto: Scanpix/Reuters

    Madalad maksud ja kasvav surve suurendada sotsiaal- ja kaitsekulutusi jätab Läti riigile liiga vähe vahendeid, et kindlustada tuleviku majanduskasvu, leiab Swedbank oma värskes Läti majanduse analüüsis.

    Läti valitsuse maksutulu on 28% SKPst, mis on Euroopa Liidu riikide seas üks madalamaid näitajaid – liidu keskmine on 39%. Kui viiakse ellu ka praegu kaalumisel olev tööjõumaksude vähendamine, alaneb maksutulude osakaal SKPs veelgi. Kuni pole poliitilist otsust, mis maksutulusid oluliselt suurendaks - ja seda ei paista kuskilt -, pole Läti valitsusel ka võimalusi oluliselt kulutusi suurendada. Viimastel aastatel on kulutuste tase olnud 36-37% SKPst võrreldes 48-49%ga, mis on ELi keskmine.
    Praegu on vaid kolm valdkonda, kus riigieelarvelised kulutused on buumieelse ajaga võrreldes kasvanud – need on kultuur ja puhkus (osaliselt rahvusraamatukogu ehituse tõttu), sotsiaalkulutused (pensionide tõus) ning üldised avalikud teenused (peamiselt avaliku sektori võla teenindamise kulude kasvu tõttu). Ükski neist ei aita paraku kaasa tuleviku majanduskasvu kindlustamisele.
    Samas kasvab surve nii sotsiaalkulutuste kasvuks (tõsta pensione, ergutada sündivust, vähendada sissetulekute ebavõrdsust jne), õpetajate palkade tõstmiseks ning kaitsekulutuste suurendamiseks, et täita NATO standardeid. 
    Swedbanki analüüs leiab, et Läti peaks rohkem panustama tulevikus majanduskasvu suurendavatele kulutustele nagu haridus ja innovatsioon, tootlikkuse tõus.
    Praegu jääb Läti teadus- ja arenduskuludelt alla ka Leedule ja Eestile. Samuti näitab analüüs, et Läti valitsus kulutab iga riigiteenistuja kohta rohkem kui enamik teisi ELi riike ning et ka korruptsiooni vähendamise arvelt oleks ruumi avaliku sektori kulude efektiivsuse tõstmiseks. 
    Samuti vajab avalikku läbiarutamist, millist heaolu taset (sh kui suuri pensione) on ühiskond valmis maksudena kinni maksma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Textmagicu juht lükkab ümber väite, et väljamakse tehakse IPOga kaastatud rahast
Juunis teatas eelmisel sügisel First Northi alternatiivturuga liitunud TextMagic, et plaanib aktsionäridele maksta välja ligemale 2,6 miljonit eurot. Investorites on tekitanud meelehärmi ja segadust asjaolu, et veidi enam kui pool aastat varem kaasati jaeinvestoritelt sarnases suurusjärgus summa.
Juunis teatas eelmisel sügisel First Northi alternatiivturuga liitunud TextMagic, et plaanib aktsionäridele maksta välja ligemale 2,6 miljonit eurot. Investorites on tekitanud meelehärmi ja segadust asjaolu, et veidi enam kui pool aastat varem kaasati jaeinvestoritelt sarnases suurusjärgus summa.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.