Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Baltikumi suurim seafarm surmaotsusega silmitsi

AS Ekseko sead Assamallas asuvas Nurkse seafarmisFoto: Julia-Maria Linna, Äripäev

On äärmiselt oluline, et Ekseko seakasvatusfarm jääks Aafrika seakatku leviku tõttu kehtestatavast piirangutsoonist välja, sest vastasel juhul oleks tegu suure hoobiga Eesti seakasvatusele, rõhutab maaeluminister Urmas Kruuse.

Esimene tsoon:
Seakasvatusettevõtted on intensiivse järelevalve all. Kehtestatud on bioohutusmeetmed.
Metssealiha erimärgistamine on kohustuslik. Selle käsitlemine on lubatud vaid Eesti piires.
Teine tsoon:
Elussead võivad Eesti piirdes liikuda, kui on tehtud uuringud.
Seakasvatused on intensiivse veterinaarjärelevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed.
Lubatud on uuritud sigadelt või karjadest pärineva sealiha ja –toodete liikumine Eesti piires, kauplemine ja eksportimine.
Kolmas tsoon:
Lubatud on seakatku suhtes uuritud elussigade liikumine ainult tapamajja konkreetsete kitsendustega ala piires või Eesti-siseselt teistes piirkondades asuvatesse tunnustatud tapamajadesse.
Seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelvevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed.
Lubatud on uuritud sigadelt või karjadest pärineva sealiha ja –toodete liikumine koomtöödelduna ja erimärgistuseta Eesti piires kauplemiseks ja ekspordiks
Uuritud sigadelt või karjadest pärineva kuumtöötluseta sealiha- ja toodete liikumine on lubatud vaid erimärgistatult ja Eesti piires.
Loomsete kõrvalsaadustega kauplemine ja eksport on lubatud pärast töötlemist kitsendusteta.
Metssealiha erimärgistamine on kohustuslik. Käitlemine lubatud vaid kitsendusega ala sees.
Allikas: põllumajandusministeerium

Kolmanda astme karantiinitsooni sattumine tähendaks lisaks muudele piirangutele, et peale uuringuid on sigadel ainus tee edasi tapamajja ning kuumtöötlemata liha Eestist väljaspool müüa ei tohi. „Me teeme kõik, et Eksekoga nii ei läheks. Ekseko seakasvatusfarmi mõju tööstusharule on väga suur,“ ütles Kruuse. Sama kinnitas ka veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel, kes ütles, et Ekseko toodab ligi 40% igal aastal Eestis üles kasvavatest põrsastest.

Esialgu karmi tsooni ei lülitatud

Pärteli sõnutsi läbis eile õhtul Euroopa Komisjoni riikidevahelise kooskõlastusringi eelnõu, mille alusel Ekseko seakasvatusfarm jääb kolmandast karantiinitsoonist välja. „Ükski otsus ei ole aga juriidiline dokument enne, kui seda pole Euroopa Liidu Teatajas avaldatud,“ toonitas ta. Maalehe usutluses ütles Pärtel, et tema kogemuste põhjal kulub sellise otsuse väljakuulutamiseks kaks nädalat kuni kaks kuud.

Mis argumentidega õnnestus Eestil Euroopat veenda, et Ekseko jäetaks tsoonist välja, vastas Kruuse, et Ekseko farmid on varustatud väga kõrgete turvanõuetega. „Kindlasti on tähtis argument see, et nad on teinud isegi rohkem, kui seadus ette näinud,“ selgitas Kruuse.

Seda, kui suur kolmanda tsooni karantiiniala tuleb, Kruuse hetkeseisuga öelda ei osanud. Ekstreemsel puhul hõlmaks see tervet Viljandi- ja Valgamaad. „Praeguse seisuga jääb sealt mingi osa välja,“ ütles ta. Seda infot kinnitas ka Ago Pärtel, kelle sõnade kohaselt hakkab kuuluma kolmanda tsooni alla kogu Valgamaa ning suurem osa Viljandimaast.

Turvareeglid karmistuvad

Kruuse sõnul tuleb seapidamistingimusi selgelt karmistada. „Räägime täna võitlusest väga agressiivse katkuga,“ sõnas Kruuse. „Senised turvameetmed pole edu taganud, seda näitavad ka viimase aja katkujuhtumid,“ lisas ta. Kavas on ka turvamääruste muutmine. „Tegeleme väga konkreetsete ettepanekute vormistamisega,“ ütles Kruuse, tuues näiteks, et sigade aedikus pidamine muutub kõigile kohustuslikuks.

„Kõige suurem võimalus seakatku farmidest eemal hoida peitub farmerite endi tegevuses,“ ütles Kruuse. „Samuti ei tohiks inimesed, kes metsas käivad, tormata kellegi seapidamisse - selle arvelt annab palju ära teha,“ selgitas ta.

Teise olulise aspektina näeb Kruuse metssigade arvukuse kasvu. „See on tõusnud üle kriitilise piiri. Meil on lähipäevil plaanis keskkonnaministeeriumiga sellest ka rääkida, andmaks jahimeestele võimalust küttida rohkem, kui see täna võimalik on,“ ütles ta.

Hetkel kehtivad tsoonid Eestis.Foto: Põllumajandusministeerium

Praegu Eestis kehtivad tsoonid

Kolmanda tsooni määramine võtaks enda alla suure osa Viljandi- ja Valgamaast, kuid piirid veel lõplikult tõmmatud. Mustaga on kaardile märgitud Ekseko seafarmi asukoht.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.