Robin Williamsi enesetapp pani dogma murenema

Mullu 11. augustil enda elu lõpetanud armastatud koomiku surmale järgnenu on kõnekas, kirjutab ajakiri Newsweek. Kui eelmise aasta juulis sai abiliin National Suicide Prevention Lifeline keskmiselt 3500 kõnet päevas, siis see number kolmekordistus Williamsi surmajärgsel päeval ja jäi tavalisest poole võrra kõrgemaks veel nädalaks, olles tänagi toonasest viiendiku võrra kõrgemal.

Sündmuse mõju ulatub rohkemgi tänavusse aastasse ka suitsiidide ennetamise teemal abi pakkuva organisatsiooni American Foundation for Suicide Prevention (AFSP), mille kodulehe külastatavus on kasvanud enam kui poole võrra.

Ekspert: mõistetakse nende välditavust

Maailma Tervisehoiuorganisatsiooni WHO hinnangul on enamus enesetappudest ärahoitavad. Sama kinnitab ka Gebbia. „Need, kes on kaotanud kellegi enesetapu läbi või on ise selliseid mõtteid veeretanud, saavad isiklikku kogemust jagada ning levitada sõnumit, et suitsiidini viivaid vaimseid haiguseid on võimalik ravida ehk enesetappe ennetada,“ lisas Gebbia.

Lisaks nii-öelda emotsioonaalsele hinnale on igal enesetapul ka rahas mõõdetav mõju. Sotsiaalministeeriumi andmeil Eestis selliseid uuringuid läbi viidud ega andmeid ei ole, kuid näiteks Ameerika näitel „maksab“ ühe inimese vabasurma minek ühiskonnale enam kui miljon eurot. Selle summa moodustavad nii otsesed meditsiinikulud kui mahajääjate võimalik vaimne ravi ja vähenenud produktiivsus, aga ka näiteks maksudest, tööpanusest ning arengust saamata jäänud tulu.

Eestis lõpetas 2014. aastal statistikaameti andmeil vabatahtlikult elu 236 inimest, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Samas hukkub enda käe läbi enam inimesi, kui tulekahjudes, liiklusavariides ning uppumissurmades kokku (2014. aastal 196).