Kui kaua suudab Saudi Araabia odavat nafta hinda taluda?

On aasta 1998. Nafta hind on viimase kümnendi madalaimal tasemel, sularahavarud ammendumas, arenevatel turgudel olukord aina ärevamaks minemas. Ka Saudi Araabas võtab maad paanika.

„See oli väga hirmus,“ meenutab Saudi Araabia Rahaagentuuri endine investeeringute juht Khalid Alsweilem. „Ja siis hakkas hind õnneks taas ülespoole minema. See oli puhas õnn,“ ütleb ta.

Saudide jaoks on sarnane olukord taas välja kujunemas. Sedapuhku aga ei pruugi õnnest enam piisata. Saudi Araabia majandus on alates 1998. aastast viis korda suurenenud. Lisaks sellele on kasvanud ka riigi roll regionaalsetes konfliktides.

Praegu pole aga Saudi Araabia andnud ühtegi märki, nagu plaaniks riik sisse viia eelarvekärpeid.

Saudi printsi Turki al-Faisal endise meedianõuniku Jamal Khashoggi sõnul võiks Saudi Araabia alustada kokkuhoidu näiteks sellest, et peatada plaanitud kahe Mekas asuva mošee laiendamise projekt, samuti võiks hakata maksustama rikkaid maaomanikke. „On palju asju, mida saudi võimud võiksid teha enne, kui asuda tavalisi saude mõjutavate kärbete kallale,“ lausus ta ja nentis, et praegu on riigis võrreldes varasemaga käsil rasked ajad.

Kuningas Abdullah, kes valitses Saudi Araabiat 2005. aastast kuni oma surmani tänavu jaanuaris, tõstis märkimisväärselt sotsiaalkulutuste osakaalu.

Ei saa öelda, et saudidel poleks oma saatuse üle kontrolli. Nafta hind taastus pärast 1998. aasta kriisi ning tõusis järgnevat 16 aastat vaadates 11 aasta vältel.

Mis kriis?

Saudi Araabia on viimase aastal jooksul tõsist võitlust pidanud USA kildaõlitootjatega ning püüab hinda madalal hoides viimastele ära teha. Seda isegi juhul, kui see maksab kuningriigile palju raha. Saudi Araabial on 664 miljardi dollari väärtuses välisvarasid ning väike riigivõlg.

Chatham House’i vanemteadur David Butter nentis, et tema saudide puhul kriisi ei näe, samuti ei paista seda õige pea ka kuskilt tulevat.

Sellest hoolimata on IMF andnud Saudi Araabiale soovituse kärpida nii elektri- kui kütusetoetusi, samuti suurt palgafondi. Lähtuvalt saudide eelarvest, peaks naftabarreli hind püsima 100 dollari juures, et seda tasakaalus hoida.

Juba üksi kütusetoetused lähevad Saudi Araabiale aastas maksma 195 miljardit riaali ehk 52 miljardit dollarit. Saudide keskpanga juht Fahad al-Mubarak juba on välja käinud ettepaneku kütusetoetused üle kaeda.

Alswilem märkis, et Saudi asekroonprints Mohammed bin Salman lõi hiljuti uue majandusnõukogu, mis võiks aidata muudatusi kiiremini käivitada.

Soussa väitis omakorda, et kuna Saudi Araabia SKP per capita on väiksem kui väiksematel naaberriikidel Kataril ja Araabia Ühendemiraatidel, peab riik muudatusi tehes olema seda ettevaatlikum. „Poliitilises mõttes on sellised asjad vägagi plahvatusohtlikud,“ hoiatas ta.