Valgustusraieta jääb puu kiduraks

Artikkel

- Uudised
- Kadrin Karner
- 26. august 2015 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valgustusraieta jääb puu kiduraks
Metsameister Jarro Mihkelson näitas, mis asi on ja kuidas töötab võsalõikur. Foto: Kadrin Karner
Mets on elusolend, vajades kasvamiseks piisavalt vett, valgust ja toitaineid ehk valgustusraiet, kui ka piisavalt ruumi kvaliteetse puidu sirgumiseks ehk harvendusraiet, kirjutab 28. augustil ilmuv kuukiri Metsandus.
Metsamajandamiskavasse pannakse kirja:Kinnistu ja tema asukoht.Metsa seisukord ja potentsiaal.Kirjeldatakse mulla viljakus ehk määratakse boniteediklass.Puuliigid või soovitava puistu enamuspuuliigid.Puude kõrgus ja diameeter.Soovitused tulevikus tehtavate tööde kohta.Planeeritav metsauuendus – looduslik, istutamine, külvamine.
Metsatöödel järgi ohutusnõudeid
Kaasa:laetud akuga mobiiltelefon;piisavalt joogivett ning vajadusel mõni magusam või soolasem pala energia taastamiseks;autoapteeki ära jäta autosse, vaid võta see endaga metsa kaasa;metsas ei ole hea üksi tööd teha, võta alati keegi kaasa, kasvõi seltsiks.
Metsas:pööra oma sõiduvahend alati enne sealt väljumist esiotsaga kodu suunas – nii saad vigastuse või rästikuhammustuse korral kiiremini minema;kasuta kõrvaklappe asetades need pähe juba enne masina käivitamist – hävinud kõrvakuulmine ei taastu;kaitseprillid – silmad on suur varandus, hoia neid;turvapüksid ja saapad, mis kaitsevad jalgu sealt, kus kõige suurema tõenäosusega vigastused ähvardada võivad;töötades jälgi, et sinu ümber oleks piisav ruum ohutuks liikumiseks ja töö tegemiseks – võsalõikajaga töötades on suurem tõenäosus vigastada kaaslast kui ennast;ära kunagi lähene tööd tegevale inimesele selja tagant – pöörates liigub töötava teraga saag või võsalõikaja automaatselt vaatamise suunda;kui midagi kiilub kinni sae või võsalõikaja vahele, oota alati, kuni masin on täielikult seiskunud, enne kui asud sõrmedega masina vahelt takistust eemaldama.
Nagu iga töö metsas, vajab ka hooldusraie planeerimist. Et saada ülevaade võimalikest ja soovitatavatest metsamajandustegevustest, peab metsaomanik metsamaad inventeerima, selgitas Pärnu maakonna konsulent Kadri-Aija Viik. Inventeerimisandmete põhjal koostatakse majandamiskava, mis on kohustuslik kõikidele, kelle ühe metsakinnistu pindala on üle 5 ha.
“Üks asi on, et seadus seda nõuab, aga teiseks annab kava ülevaate metsa seisust ning soovitustest, mida ette tuleks võtta.” Viik rõhutas, et kavas toodu ei ole metsaomanikule kohustuslik, aga soovituslikult tuleks need tööd siiski ära teha.
Kava määrab töödeks 10 aastat, aga näiteks esimene valgustusraie tuleks ära teha enne selle perioodi lõppu, teine 15. aasta paiku jne. 25aastase metsa puhul jõuab järg juba harvendusraieni.
Raiuma asudes vajalik nägemus
Luua metsakoolis noori õpetanud metsameistri Jarro Mihkelsoni sõnul on nii valgustus- kui ka harvendusraie eesmärk kujundada puistu liigilist koosseisu, aga ka paranda valgus- ja toitainetingimusi, kuna ühel metsalapil kasvavad puud konkureerivad üksteisega kasvamiseks vajaliku vee, valguse ja toitainete pärast.
“Kultuuri ei ole mõtet rajada, kui ei raatsi metsa hooldada,” sõnas ta.
Valgustusraie viiakse tema sõnul läbi 5–20aastases metsas üks või mitu korda, olenevalt kasvukohast, niiskusest ja kasvavate puude liigist. Tihti nimetatakse seda ka noorendike hoolduseks. “Ilma valgustusraieta võib soovitud puistu liigiline koosseis jääda välja kasvamata,” selgitas ta ja lisas, et vanuses 5–20 aastat kasvab puistul looduslikult isegi 10 000 kuni 50 000 puud hektari kohta. “Valgustusraieta jäävad puude tüved peenikeseks ning nende kasvutempo kahaneb.”
Harvendus loob ruumi kõige väärtuslikumatele
Sama selgitas ka Viik, sõnades, et otsused, millised puud valgustusraie korras maha võetakse ja millised alles jäetakse, ei sõltu mitte konkreetse puu välimusest ja seisukorrast, vaid sellest, milliste liikidega puistu soovitakse kasvatada.
Näiteks tuleb ilusa kuusiku saamiseks sealt maha raiuda suur ja elujõuline kask, kui see hakkab segama kuuskede kasvamist. “Otsus langetatakse tulevikku vaadates,” sõnas Viik.
Pärast valgustusraiet peab olema näha tulevikupuistu mõte ning hektarile jääb varasema kuni 50 000 puu asemel 2000–6000, küpses metsas kasvab hektaril umbes 400–600 puud.
Harvendusraie eesmärk on Mihkelsoni sõnul valgustusraiega sarnane – kujundada metsa kasutamiseesmärkidele vastavalt puistu koosseisu ja vormi ning mõjutada puude ja puistu kui terviku kasvu ja arengut. “Lisaks antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele,” sõnas ta.
Väheoluline ei ole ka see, et harvendusraie suurendab puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele, putukakahjuritele ja seenhaigustele. Mihkelsoni sõnul peetakse näiteks kaasiku harvendamisel silmas kasereeglit, mis ütleb, et kase ladvad peavad olema üksteisest lahti, et nad ei hakkaks teineteist piitsutama, ja seetõttu näeb kasemets harilikult ka hõredam välja. Seevastu sanglepp tohib kasvada tihedamalt, sest talle see sobib.
Oskamatu kõrglaasimine toob kasu asemel kahju
Puidu kvaliteedi tõstmisele aitab kaasa ka laasimine ehk eluspuude laasimine või kõrglaasimine, sest just kõik need nimed on toimingule iseloomulikud. “Töö on huvitav ja raske, kuid selle tulemusel paraneb puidu kvaliteet,” sõnas Mihkelson.
Laasitava puu diameeter ei tohiks ületada 15 cm ning üldiselt on laasimist mõtet teha vaid IA, I ja II boniteediklassiga metsades. Siiski ei laasita võrdselt kõiki puid, vaid ainult kõige elujõulisemaid ja ilusamaid. Peamised laasitavad puud on mänd ja kask.
Viik sõnas, et laasimine nõuab spetsiifilisi mootoriga või manuaalselt töötavaid tööriistu ning tegemist on aeganõudva tööga. “Eestis on laasimist tehtud viimased 20 aastat, seega ei ole neist metsadest veel ühtegi palki välja toodud,” rääkis ta, viidates sellele, et hetkel on veel võimatu hinnata, kui palju suurem tulu laasimise tagajärjel metsaomanikku ootab.
Laasimist ei soovita Mihkelson ega Viik uisapäisa teha, sest see nõuab teoreetilisi teadmisi ja oskust puid valida. Metsatöid pidevalt tegevad inimesed saavad laasimise põhimõtte lahti seletamise ja mõne praktilise katsetuse järel selle üsna kergelt selgeks. Laasimisega kaasnevad ohud on peamine põhjus, miks tööd “panen aga käed külge ja küll ta tuleb” meetodil teha ei maksa.
Suurim oht on tekitada laasimisega puule koorevigastusi ja sisselõikeid. “Oksakoht peab suutma taastuda ja kinni kasvada, muidu läheb mädanik sisse ja hävitab puu,” sõnas Viik.
Kuuse laasimisel on kaht sorti uskumusi – ühed ei soovita vigastuste hirmus tüve lähedalt laasida, teised räägivad vastupidi. Näiteks mändi laasitakse alati vastu tüve. Kask seevastu on väga kiirekasvuline ning tema vigastamine vähem ohtlik.
Ära lase ulukil harvendatud metsa kihva keerata
Et ulukid harvendatud või valgustusraie läbinud metsa nahka ei keeraks, soovitatakse harvendamisel langid servad harvendamata jätta. Metsatüki servas oleva korralikult tiheda sarapuuvõsa võib ära lõigata rinna kõrguselt. Siis on põdral ebamugav sealt läbi pugeda ning üldjuhul ta jätabki minemata.
Mitmeladvalised kuusikud ehk vihmavarju-kuusikud on samuti ulukikahjustuse tulemus. Kui loom kuusel ladva ära ampsab, kasvatab puu endale uue või paar.
“Tihedad langiservad kaitsevad ka tuulte ja tormide eest. Sestap ei ole mõtet metsa pikki teid ja sihte sisse rajada, sest tuul armastab käia piki sihte ning sihiäärseid puid maha murda,” selgitas Mihkelson.
Koprakahjustuste vastu aitab ainult jahimees, mistõttu soovitab ka ise jahindusega tegelev Mihkelson metsaomanikel jahimeestega sidet pidada.
Kommentaar
Toetus on valgustusraie mahu kolmekordistanud
Regina Hansen, Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht:
Euroopa Liidu toetusraha jagatakse esmajärjekorras neile, kes peavad toime tulema ulatuslike metsakahjustustega. Järgmised eelistegevused on hooldusraie, metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse ennetamine ning ulukikahjustuste ennetamine.
Toetuse taotlemisel tuleb arvestada sellega, et raha otstarbekat kasutamist kontrollitakse. Teisisõnu, tehakse vähemalt üks kontrollkäik toetatud tegevuse toimumis- või investeerimiskohta.
Erametsades hooldusraiete tegemisele on olnud tänuväärt abiks Euroopa Liidu rahaline toetus maaelu arengukava metsameetmest. Tänu toetusele on erametsad üha paremini hooldatud – võrreldes toetuse-eelse ajaga on valgustusraiete maht erametsades kasvanud kolmekordseks.
Metsaomanikel tasub oma tegevusi hoolikalt planeerida. Möödunud programmiperioodi jooksul määrati alameetmest 1.5.1 ja 1.5.3 toetust kokku 16 miljonit eurot. Välja maksti aga toetust ligikaudu 12,8 miljonit eurot – seega jäi ligikaudu viiendik määratud toetusest kasutamata.
Sel aastal on metsameetmes mõned muudatused. Kui varem oli toetusaluste tööde tegemiseks aega kaks aastat, siis praegu vaid aasta (metsaühistutel 1,5 aastat). Hooldusraieks saab ühe ja sama metsaala kohta toetust taotleda üks kord programmiperioodi jooksul. Samuti ei saa toetusrahadega enam soetada suuremat metsatehnikat.
Uuel programmiperioodil on fookus metsa majandamistöödel ja toetatakse vaid väiksema tehnika soetamist nagu näiteks mootorsaag; kõrglaasimissaag; võsasaag, -lõikur; metsapuutaimede istutusvahend; metspuuseemne külvik; istutus- või ümberistutusmasin või -seade; metsamaapinna ettevalmistamise seade.
Lugu ilmub 28. augusti kuukirjas Metsandus, millest veel saad lugeda maa mineraliseerimisest ja matkavõimalustest erametsas.
Hetkel kuum