Müügikasv lõi tarneahela uppi

Artikkel

- Uudised
- 14. september 2015 kell 13:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Müügikasv lõi tarneahela uppi
Kooli ja kontorisse naasmise ajal augustis ja septembris on bürootarvete müüja AS Infotark suure koormuse all, ütles ettevõtte juht Jüri Ross. Foto: Andres Haabu, Äripäev
Jae- ja hulgimüüja logistikat aitab tõhusana hoida läbimüügi planeerimine ning info kiire liikumine ettevõttes. Ometi võib ka siis ette tulla olukordi, kus tarneajad venivad.
Bürootarvete, -tehnika ja -mööbli müüja ASi Infotark tegevdirektori Jüri Rossi sõnul ei ole võimalik kergelt ja kiiresti ületada olukordi, kus tarnemahu kasvuga kaubad pisut hilinevad. “Me teame, et aastas on kaks kiiret aega, kus koormus kasvab võrreldes aasta keskmisega üle 30%: augusti teisest poolest kuni septembri alguseni ning kolm jõulueelset nädalat,” selgitas ta.
Rossi sõnul koostavad nad alati puhkusegraafikud tippaegu arvesse võttes ja logistikatöötajad on siis valmis ületundideks. “Samas on ärielu alati täis ootamatuid olukordi. Keegi võib jääda haigeks või isiklikel põhjustel võtta vabu päevi,” nentis ta.
Kui kümnest kauba komplekteerijast kaks kõrvale jääb, väheneb päevane komplekteeritud ridade arv paratamatult ligi 20%, ning kui viiest autojuhist-ekspediitorist üks ootamatult kõrvale jääb, tähendab seegi, et 20% saadetistest võib hiljaks jääda.
Osteti ootamatult palju
Sel aastal Rossi sõnul õnneks keegi haigeks ega töölt kõrvale ei jäänud, aga tõrge tuli siiski: süüdlaseks müügi ootamatu kasv. Septembri algul pidi ettevõtte juht teatama tarnete paaripäevasest hilinemisest. “Loomulikult alati ootad müügi kasvu ja kogenud juhina pead olema valmis 10% kasvuks,” lisas ta. Rohkemat ei juleta aga prognoosida, kuna jälgitakse üldist jaeturu kasvu.
Kui soetada inim- ja kaubaressursse üle 10% varuga, on risk, et lisakulutused ületavad saadud kasumit, selgitas Ross. Lisakulud on näiteks väljastpoolt palgatud abitööjõud ja transport. Oma inimeste ületundide tasustamine on aga tavaline ja juba plaanitud kulu.
Mis aga juhtus ASis Infotark sel aastal? “Kui meie keskmine komplekteeritav kaubaridade arv päevas on umbes 1300 ja augustis on see 1700, siis sel aastal tuli augustis üheksa päeva järjest komplekteerida üle 2300 rea,” selgitas Ross. “See tuli suure üllatusena ja tagantjärele võime arvata, et see on meie eeskujuliku teeninduse, hea kaubavaliku ja leidliku reklaami ühistulemus. Palume kergemat karistust ning lubame, et analüüsime seda olukorda väga tõsiselt,” lisas ta.
Rossi sõnul tulevad kiirel ajal appi kõik töötajad. “Sellise ülekoormuse korral peame kaasama administratsiooni ja tugiüksuste töötajaid ja miks mitte oma töötajate gümnaasiumiealisi lapsi,” lisas ta.
“Transpordi kohta peame ette sõlmima lepingud logistikafirmadega, kes saaksid kiirel ajal saata meile appi oma transpordi,” märkis Ross.
Ta ütles, et petaks kliente, kui lubaks, et tõrkeid enam kunagi ei esine. “Me lihtsalt peame kliente hoiatama, et kaks korda aastas võib ette tulla logistilisi tõrkeid, mil me palume andeks kauba hilinemise pärast,” ütles Ross.
Eesti-sisene logistika on lihtne
Henri Raudnask, Umami OÜ juhatuse liige
Meile tundub Eesti-sisene logistika üsna lihtne, sest Smartpost ja Omniva katavad kogu Eesti ilusasti ära. Väljastpoolt oli meil esialgu usalduse pärast vaid üks firma, nüüd on tulnud ka teisi konkureerivaid pakkumisi ning saame valida. Probleeme logistikaga meil üldiselt ei ole, koostöö on sujunud hästi ja tõrgeteta. Üksikuid väiksemaid viivitusi on ette tulnud, kuid ei midagi suuremas plaanis.
Kogu vastutus logistiku õlgadel
Põrandakatete maaletooja ja müüja ASi Lincona logistiku Michel Piheli sõnul korraldab nende ettevõttes transporti logistik, kes töötab tihedas koostöös tootejuhtidega, et saada vajalik transpordiinfo.
Eesti-sisene transport ja kauba saatmine klientidele on Piheli sõnul organiseeritud hulgimüügi, klienditeeninduse ja lao koostöös. Tallinna piires veab kaupa laiali üks veok, mis on ettevõtte ainus kaubavedudeks mõeldud sõiduk, ülejäänud transporditeenus ostetakse sisse.
Pihel kinnitas, et ideid millegi, kaasa arvatud tarneahela paremaks muutmiseks on neil ettevõttes kogu aeg, kuid takistuseks on võimalused. “Samas, mida aeg edasi, seda rohkem pakub infotehnoloogia võimalusi protsesside paremaks muutmiseks. Selle abil proovime nii meie kui ka meie partnerid oma logistikat efektiivsemaks muuta,” märkis ta.
Info peab kiiresti liikuma
Pihel lisas, et loodetavasti on igapäevaste kitsaskohtade tekkimine praeguseks möödas. “Peamine on info liikumine,” oli ta veendunud. “Info liikumine algab sellest, et ettevõte saab kliendilt soovi ning lõpeb sellega, kui kaup on kliendini jõudnud.”
Pihel lisas, et see tähendab info liikumist paljude osapoolte vahel ning iga kett on nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. “Töötame iga päev selle nimel, et nõrku lülisid ei oleks,” nentis ta.
Probleemide kiire ja efektiivne lahendamine sõltub Piheli sõnul samuti suuresti info liikumisest. “Näiteks kui kaup hilineb, tekivad tõrked laadimisel, veok läheb katki, esinevad sõidupiirangud vms, siis info kiire liikumisega saab probleemidele kiiresti reageerida ja sealt edasi juba parimad lahendused leida,” tõdes ta.
Hooajalisus toob koormuse
Rehvide jae- ja hulgimüügiga tegeleva OÜ Rehvid Pluss juhatuse liikme Kristjan Suurekivi sõnul iseloomustab nende tegevust eelkõige hooajalisus – teatud ajal peab palju kaupa vastu võtma ja mõne aja pärast palju kaupa välja saatma. “See koormab üle nii lao kui ka töötajad,” tunnistas ta. “Usun, et meil on kõige suurem probleem just see, kuidas kiiresti ja lühikese aja jooksul kauba liikumine edukalt ära lahendada,” lisas ta.
Suurekivi sõnul tuleb samas toodete laokulud hoida madalad, kuna turul on nende sektoris müügikatted peaaegu olematud. “Ei ole võimalik võtta tööle palju laotöötajaid, kuna hooajaväliselt poleks neil piisavalt tööd ja häid ning kogenud hooajatöötajaid ei ole võimalik leida,” tõdes Suurekivi. Suurekivi sõnul on praegu parim lahendus hea tarkvara, mis aitaks kokku hoida palju aega.
Sobiva tarkvara saab ise arendades
Rehvid Plussi juhatuse liikme Kristjan Suurekivi sõnul on keeruline leida tarkvara, mis tarneahelat haldaks. “Oleme seda otsinud juba pikalt, ent tõeliselt head lahendust ei ole suutnud leida. Tarkvaraturul on palju edukaid lahendusi, aga ainult konkreetsete protsesside töötlemiseks,” märkis Suurekivi. “Tehakse väga häid müügiprogramme ja keerulisi laoprogramme, kuid tundub, et pea võimatu on leida programmi, millega ei kaasneks topelttööd.”
Suurekivi märkis, et hiljuti alustati ühele tarkvarale lisaprogrammide tegemist, ent see takerdus tarkvara arendava ettevõtte tõttu. “Tõenäoliselt erines meie visioon tulevikuturust,” tõdes ta.
Kui teised ei tee, teeme ise
Nii on Rehvid Pluss juba poolteist aastat ise omale tarkvara loonud. Eesmärk on teha programm, millega sobiks tulevikus isegi turule tulla.
Murekoht on transpordi efektiivne korraldamine. “Rehvide ja velgede transpordi korraldame klientidele nii oma transpordiga kui ka erinevate ettevõtete vahendusel,” täpsustas Suurekivi. “Kavala IT-lahendusega annaks palju aega kokku hoida, sest praegu sisestame erinevatele transpordifirmadele kaupade ja klientide andmeid käsitsi oma programmist üle vedajate programmi.”
Suurekivi lisas, et kliendid soovivad jälgida oma paki liikumist ja ilma universaalse programmita on seda tülikas majandada. “Tulevikus võiksid vedajad kasutada andmete liigutamiseks ühtset XLM-formaati, mida annaks arendajatel kergesti siduda oma süsteemidega,” selgitas ta.
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Transport
- Logistika
Hetkel kuum