Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haritlaste appihüüd: me ei tohi pagulastele abist keelduda

    Pagulased Austria-Ungari piiril.Foto: epa

    Kesk- ja Ida-Euroopa riikide teadlased, kultuuritegelased, mõttekoja liikmed ja poliitikud koostasid ühispöördumise seoses Euroopas lahvatanud pagulaskriisiga. Eestist on pöördumisele alla kirjutanud Rein Raud.

    Kesk-Euroopa pöördumine:
    Me seisame silmitsi hiiglasliku humanitaarkriisiga. Sajad tuhanded Lähis-Ida ja Aafrika põgenikud püüavad jõuda Euroopasse, otsides turvalisust, lootust ja võimalust elada normaalset elu. Mitte väga ammu olime meie need, kes Euroopa uksele koputasid.
    Me ei tohi oma abist keelduda. Kahetsusväärselt on meie piirkonnas palju neid, kes sellega ei nõustu. Pärast aastat 1989 oli Euroopa Liidus kahtlusi Kesk-Euroopa maade nagu Balti riigid, Rumeenia, Bulgaaria võimekuses Läänega integreeruda, tulenevalt meie ajaloost, poliitilisest traditsioonist ja meie majanduste seisust. Aga sellest hoolimata ei ole siinne osa Euroopast selle raske aastakümne jooksul Euroopas tekkinud ohtude peapõhjus.
    Kuid see vana lõhe ühinenud Euroopa sees on täna taas päevavalgele tulnud. Seekord on sellel moraalne mõõde. Tõsi on, et me ei ole vastutavad ebastabiilsuse ja hävingu eest põgenike kodumaal. Meie ei ole muutnud neid riikideks, mida vaevab katkematu hirm, kus inimesed riskivad vägivaldse surmaga, kus inimelu on “üksildane, vaene, brutaalne ja lühike”. Erinevalt endistest koloniaal- ja imperiaalvõimudest, mis võtsid vastu suure hulga immigrante pärast Teist maailmasõda, on meil erinevatest kultuuridest ja kaugetelt maadelt pärit inimestega koos elamisest vähe kogemusi.
    Sellegipoolest on inimestena meie kohus näidata kaastunnet ja anda neile abi. See on ka meie kohus eurooplastena. Euroopa ühendus rajati solidaarsuse põhimõttele. Täna ei tohi me keelduda Euroopa Liidu eest ühiselt vastutust võtmast ega sulgeda silmi kannatuste ja olukorra eest riikides, mida sisserändelaine enim puudutab.
    Keeldudes abistamast eitame Euroopa solidaarsuse mõtet. Enamgi veel, me õõnestame solidaarsust, mida teised riigid on näidanud üles meie maade vastu. See söövitab vundamenti, millele oleme viimase 25 aasta jooksul ehitanud oma turvalisuse, oma arenguväljavaated ja lootuse pääseda sõdade, võõrvõimu ja vaesuse ajaloolisest katsumusest.
    Inimlikkuse, põhimõtete ja väärtuste nimel kutsume oma piirkonna võime ja inimesi näitama solidaarsust põgenikega nii, et nad leiaksid meie keskel turvalise paiga ja saaksid vabaduse valida ise oma tulevik.
    Allakirjutanud:1.         Bronisław Komorowski, Poola president aastatel 2010–20152.         Aleksander Kwaśniewski, Poola president aastatel 1995–20053.         Jerzy Baczyński, Poola nädalalehe Polityka peatoimetaja4.         Gordon Bajnai, Ungari endine peaminister5.         Mirosław Bałka, Poola skulptor  6.         Zuzana Bargerova, Slovakkia Inimõigust Liige jurist7.         Zygmunt Bauman, Poola juurtega Suurbritannia Leedsi ülikooli sotsioloog8.         Igor Blaževič, One World Festivali asutaja9.         Uldis Bērziņš, Läti poeet ja tõlk10.        Henryka Bochniarz, Poola Konfederacja Lewiatan president11.        Michał Boni, Euroopa Parlamendi liige, endine Poola haldus- ja digitaliseerimisala minister12.        Marek Borowski, Poola senaator, endine rahandusminister, asepeaminister ja Seimi esimees13.        Bogdan Borusewicz, Poola Seimi esimees14.        Martin Butora, Slovakka sotsioloog ja presidendi nõunik15.        Bogusław Chrabota, Poola päevalehe Rzeczpospolita peatoimetaja16.        Włodzimierz Cimoszewicz, Poola endine peaminister17.        Liudas Dapkus, Leedu päevalehe Lietuvos rytas peatoimetaja asetäitja18.        Aleš Debeljak, Sloveenia poeet ja esseist19.        Pavol Demeš, Slovakkia endine välisminister20.        Tibor Dessewffy, Ungari mõttekoja Demos president21.        Ivaylo Ditchev, Bulgaaria sotsiaalteaduste professor ja kirjanik22.        Magda Faltova, Tšehhi integratsiooni ja migratsiooni assotsiatsiooni direktor23.        Władysław Frasyniuk, Poola endine dissident ja parlamendiliige  24.        Rajko Grlić, Horvaatia filmirežissöör25.        Istvan Gyarmati, Ungari diplomaat26.        Tomaš Halik, Tšehhi teoloog ja kirjanik27.        Agnes Heller, Ungari filosoof28.        Agnieszka Holland, Poola filmirežissöör29.        Štefan Hrib, Slovakkia nädalalehe .tyžden peatoimetaja30.        Michal Hvorecky, Slovakkia kirjanik31.        Ivars Ījabs, Läti politoloog32.        Josef Jarab, Tšehhi endine senaator, Olomouci Palacky ülikooli rector emeritus33.        Leszek Jażdżewski, Poola ajakirja „Liberté!” peatoimetaja34.        Jerzy Jedlicki, Poola endine dissident, mõtteloolane35.        Jana Juranova, Slovakkia kirjanik36.        Aleksander Kaczorowski, Poola ajakirjanik ja esseist37.        Éva Karadi, Ungari ajakirja „Magyar Lettre Internationale” peatoimetaja38.        David Koranyi, endine Ungari riigisekretär, USA Dinu Patricu Euraasia Keskuse asejuht39.        Janos Kornai, Harvardi ülikooli ja Budapesti Corvinuse ülikooli emeriitprofessor40.        Andras Kovats, Ungari migrantide assotsiatsiooni Menedék juht41.        Dominika Kozłowska, Poola ajakirja Znak” peatoimetaja42.        Ivan Krastev, Bulgaaria liberaalstrateegiate keskuse esimees43.        Marcin Król, Poola Varssavi ülikooli mõtteloolane44.        Andrius Kubilius, Leedu endine peaminister45.        Jarosław Kuisz, Poola netiajakirja “Kultura Liberalna” peatoimetaja46.        Ewa Kulik-Bielińska, Stefan Batory Fondi juhataja, Euroopa fondide keskuse eesistuja47.        Tomasz Lis, Poola ajakirja „Newsweek Polska” peatoimetaja48.        Ondrej Liška, Tšehhi endine haridusminister, roheliste partei juht49.        Ewa Łętowska, Poola endine ombudsman50.        Vita Matiss, Läti poliitanalüütik ja esseist51.        Jiri Menzel, Tšehhi filmirežissöör52.        Adam Michnik, Poola ajalehe Gazeta Wyborcza peatoimetaja53.        Piotr Mucharski, Poola nädalalehe Tygodnik Powszechny peatoimetaja54.        Alvydas Nikžentaitis, Leedu rahvusliku ajaloolaste komitee president  55.        Zbigniew Nosowski, Poola ajakirja „Więź” peatoimetaja56.        Janina Ochojska, Poola inimõigusteorganisatsiooni Polska Akcja Humanitarna president57.        Andrzej Olechowski, Poola endine rahandusminister ja välisminister58.        Jurica Pavičić, Horvaatia kirjanik59.        Marta Pardavi, Ungari Helsingi komitee eesistuja60.        Solomon Passy, Bulgaaria endine välisminister  61.        Jiri Pehe, Tšehhi politoloog ja kirjanik62.        Petr Pithart, Tšehhi endine peaminister63.        Adam Pomorski, Poola PEN Clubi president64.        Wojciech Przybylski, “Respublica Nowa” (Poola) ja “Eurozine” (Austria) peatoimetaja65.        Laszló Rajk jr., Ungari arhitekt, disainer ja poliitaktivist66.        Rein Raud, Eesti kultuuriteooria professor ja kirjanik67.        Adam Daniel Rotfeld, Poola endine välisminister68.        Martin Rozumek, Tšehhi organisatsiooni “Abi põgenikele” juhataja69.        Andrzej Seweryn, Poola näitleja ja lavastaja70.        Sławomir Sierakowski, Poola kraadiõppe instituudi juhataja71.        Martin Milan Šimečka Slovakkia ja Tšehhi kirjanik ja ajakirjanik72.        Marta Šimečkoa, Slovakkia ajakirjanik ja tõlk73.        Karel Schwarzenberg, Tšehhi endine välisminister74.        Aleksander Smolar, Poola Stefan Batory Fondi juhataja75.        Ladislav Snopko, Slovakkia dramaturg, endine kultuuriminister76.        Andrzej Stasiuk, Poola kirjanik77.        Petruška Šustrova, Tšehhi endine dissident78.        Jerzy Szacki, Poola Varssavi ülikooli sotsioloog79.        Małgorzata Szczęśniak, Poola lavakujundaja80.        Monika Sznajderman, Poola kirjastuse Wydawnictwo Czarne toimetaja81.        Sona Szomolanyi, Slovakkia politoloog ja sotsioloog82.        Erik Tabery, Tšehhi nädalalehe Respekt peatoimetaja83.        Béla Tarr, Ungari filmirežissöör84.        Stefan Tafrov, Bulgaaria diplomaat ja inimõiguste aktivist85.        Vesna Teršelič, Sloveenia mineviku-uuringute keskuse direktor86.        Róża von Thun und Hohenstein, Poola Euroopa Parlamendi liige87.        Dubravka Ugrešić, Horvaatia luuletaja ja esseist88.        Rimvydas Valatka, Leedu ajakirjanik, endine parlamendiliige89.        Magdaléna Vašaryova, Slovakkia parlamendiliige90.        Tomas Venclova, Leedu luuletaja91.        Krzysztof Warlikowski, Poola teatrilavastaja92.        Jakub Wygnański, Poola sotsiaalse innovatsiooni ja uuringute keskuse nõukogu esimees93.        Adam Zagajewski, Poola luuletaja ja esseist, USA Chicago ülikool94.        Péter Zilahy, Ungari kirjanik  95.        Andrzej Zoll, Poola Konstitutsioonilise Tribunali endine president
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.