Oma panust programmi vähendasid 2015. aastal kõik EL riigid peale Hollandi, kuid kuus lõpetasid abi andmise üleüldse. Lisaks Eestile ka Kreeka, Austria, Ungari, Portugal ja Slovakkia. Tõsi, näiteks Horvaatia, Läti, Poola ja Rumeenia pole toiduabi maksnud juba kaks aastat. Lisaks eelmainitutele on oma osalust tugevalt vähendanud ka Rootsi (95%), Leedu (69,5%), Belgia (54,7%)ja Suurbritannia (29,5%).

See tähendab, et kui 2014. aastal andsid Euroopa Liidu liikmesriigid toiduabi 895 miljonit eurot, siis tänavu koguni 38% vähem ehk 675 miljonit eurot.

Selle nädala alguses selgus, et Eesti siiski eraldab programmi raha. "Väide, et Eesti ei toeta Maailma Toiduprogrammi (WFP), ei vasta tõele. Eesti on otsustanud Maailma Toiduprogrammi toetada ka sel aastal - välisminister on käskkirja 70 000 euro eraldamiseks Maailma Toiduprogrammile allkirjastanud selle nädala alguses," selgitas välisministeeriumi pressiesindaja Mari-Liis Valter.

Ta lisas, et lisaks vajavad seoses Süüria kriisiga lisarahastust ka teised rahvusvahelised organisatsioonid, kes regioonis tegutsevad. Kokku on Eesti käesoleval aastal Süüria kriisi leevendamiseks eraldanud 340 000 eurot, lisaks Maailma Toiduprogrammile eraldame 100 000 eurot ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile põgenike aitamiseks Türgis ja 170 000 eurot MTÜ Mondole Süüria pagulaste toetamiseks Jordaanias.

"Juhime ka tähelepanu, et lõplikud Maailma Toiduprogrammile ja teistele abiorganisatsioonidele eraldatud summad selguvad aasta lõpuks. Eelmisel aastal eraldasime Süüria pagulaste toetamiseks üle 500 000 euro, lisaks Maailma Toiduprogrammile ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile toetasime ka ÜRO lastefondi (UNICEF) ja Rahvusvahelist Punase Risti Komiteed," lisas Valter.

EUobserver kirjutas, et rahapuudus on tugevalt piiranud ÜRO agentuuri võimalusi varustada süürlaste põgenikelaagreid Jordaanias, Liibanonis, Iraagis, Egiptuses ja Türgis toiduga. Just toidupuudus ja kehvad elamistingimused on üks põhjus, miks nii paljud põgenikud suunduvad Euroopasse.