Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ruhnu rahakott, kes saabub Katariina II-ga

    Aivar Tuulbergi kahtlustab kapo altkäemaksu andmises seoses Kultuurikatla ehitusega. Foto: Raul Mee

    Uue aja kuulsaim suveruhnlane Aivar Tuulberg (53) võitis oma uhiuuel jahil Katariina II viimasel Muhu väina regatil teise koha, kuid kaotas altkäekamaksukahtlustuse tõttu ilmselt sama kiiresti hulga usaldust ja unetunde.

    Aivar Tuulberg on pool „Taaralinna tandemist“, nagu teda ja äripartnerit Raivo Randi vahel kutsutud on. Tartlastele tundub, et Rand hoiab Tuulbergi varju, kuid ega viimanegi ülemäära suure jutuga pole – sarnaselt teisele tagasihoidlikule Taaralinna tandemile, jahuärimeestele Romet Puhkile ja Uuno Lausingule.
    Üle 20 aasta koos äri ajanud Rand ja Tuulberg peavad end väga erinevateks. Kui Rand on veinigurmaan, siis Tuulberg joob vaid vahel harva ja viina, on Tuulberg rääkinud aastate eest Äripäevale antud intervjuus.

    Aivar Tuulberg oli 2014. aasta septembris avaldatud Äripäeva Rikaste TOPis 96. kohal, vara väärtus 25,3 miljonit eurot. Viimases dividendide topis teda polnud

    Kapo kahtlustus: Savisaar võimaldas tal 50 000 euro eest võita Kultuurikatla hankemenetluse

    Teel pealinna edu poole
     Rand&Tuulberg on ehitanud ja rekonstrueerinud paljude asjade seas esimeste hulgas otsapidi ka maadevahetuse skandaali sattunud Columbia Kivi tehase ja mitmeid tähtsaid hooneid Tartus, näiteks Barclay hotelli, Aura veekeskuse, TÜ Kliinikumi ja spordihoone, Jaani Kiriku.
    Lisaks näiteks Ülemiste liiklussõlme, Tehvandi suusastaadioni ja spordikeskuse, Ämari lennubaasi, Alatskivi lossi, Hotell Euroopa ja kümneid büroo- ning kortermaju. Ajakirjandus seostas kunagi nende edu Tallinnasse murdmisel sellega, et firma toetas Savisaare raamatu ilmumist.
    Tuulberg on pärit hoopis Kohtla-Järvelt, elab Tartus ja toob kuulsust pisikesele Ruhnu saarele.
    Ruhnu vallavanem Jaan Urvet kiidab Tuulbergi – ta on Ruhnu sisse kirjutatuna andnud maksudega kõva panuse Ruhnu eelarvesse. Lisaks panustanud korralikult saare haridus- ja kultuuriellu, nii rahaliselt kui moraalselt. Kohaliku sissekirjutusega oleks tal õigus ka märksa odavamale praamipiletile, kuid enamasti saabub Tuulberg oma jahiga. Käib kalapüügiretkedel ja veedab aega oma suvilas.
    „Eks ta tahab siin rahu ja vaikust oma aktiivse ettevõtja elust. Meie jaoks on ta saanud siin igati tähtsaks persooniks, sest panustab saare ellu palju,“ ütleb Urvet.
    Jahiga või jahita?
    Kirgliku purjetajana on Tuulberg varemgi tuntust kogunud. Ta on Pärnu jahtklubi liige ning saavutas juulis ka Muhu väina regatil oma alusegrupis teise koha. Tema uhiuus jaht Katariina II pole jahtklubi juhi Raiko Lehtsalu sõnul mingi pühapäevajaht, ikka sportlik alus. Lehtsalu kiidab, et ta muretseb ka purjespordi järelkasvu pärast. Tuulbergile kuuluv ning altkäemaksumenetluses ära mainitud Vallikraavi kinnisvara on ühtlasi ka jahtklubi suurtoetaja.
    Ehitusettevõtja Jaanus Otsa Astlanda Ehitusest, kes arendas koos Tuulbergiga kapo kahtluse järgi altkäemaksuhõngulist Kultuurikatelt, iseloomustab oma äripartnerit nii:
    "Klassikaline self-made man. Väga hea huumorisoonega. Sõnapidaja. Kindlasti Eesti spordi üks suuremaid toetajaid ilma, et me sellest üleliia palju kunagi kuulnud oleks. Loodetavasti Ruhnu saar ei saa nende sündmuste valguses pihta, sest ilma temata oleks lätlased selle ammu meilt ära võtnud. Viimase 24 tunni uudiseid ei tahaks üldse kommenteerida, sest minu infoväli piirdub ajakirjandusega ja Aivari endaga veel rääkida pole saanud.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Saksamaa raalib, milliste firmade gaasitarbimist talvel kärpida "See on raske, nagu istuks Alpid mu õlgadel"
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.