Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merkel ja Hollande: vajame rohkem Euroopat

    Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande Euroopa ParlamendisFoto: Scanpix/Reuters

    Euroopa ees seisvatele väljakutsetele saab lahendusi leida vaid ühiselt tegutsedes, rõhutasid Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande täna Euroopa Parlamendis.

    „Iga riik üksi, see ei ole lahendus,“ ütles Hollande, mööndes, et kriisid tekitavad hirme ja kiusatust varjuda igaüks oma piiride taha. Ent tänase maailma probleeme ei hoia eemal ei ükski piir ega okastraat. Nii on vaja hoopis Euroopat, mis on tugev, solidaarne ja teovõimeline ning valmis oma väärtusi kaitsma.
    „Natsionalism on sõda,“ tuletas Hollande meelde Prantsusmaa presidendi Francois Mitterrandi sõnu.
    Mitterrand oli Prantsusmaa president, kes viimati ühiselt koos Saksamaa kantsleriga Euroopa Parlamendi ees sõna võttis. See oli 26 aastat tagasi, kui just oli varisenud Berliini müür.
    Kantsler Angela Merkel meenutas, et ka toona tunti suurte muutuste ees hirmu ja skepsist. „Täna näeme, et toonased jõupingutused tasusid end ära. Need pole meid alla kiskunud, vaid aidanud ehitada,“ ütles Merkel. „Need tõid rohkem Euroopat.“
    Kõige pakilisem kriis on praegu pagulaskriis – Hollande avaldas toetust Euroopa Komisjoni kriisiplaanile, kutsudes samas tugevdama Euroopa Liidu ühtset välispoliitikat, et aidata kriisidele, mis inimesi kodust pagema sunnib, kohapeal lahendust leida.
    Sama oli Merkeli sõnum. Mõlemad rõhutasid ka Euroopa ühtse rändepoliitika vajadust. Praegune Euroopa Liidu nn Dublini süsteem, kus asüülitaotlused peab läbi vaatama esimene riik, kuhu pagulased saabuvad, on Merkeli sõnul ajast ja arust ega vasta enam tänase päeva vajadustele.
    Süüria konfliktist kõneldes oli Prantsusmaa president Francois Hollande järsum, korrates seisukohta, et Süüria president Bashar al-Assad on osa probleemist. Merkel ütles, et lahenduse leidmiseks tuleb kaasata kõik osapooled. Rohkem tuleb aidata ka Süüria naaberriike nagu Türgi ja Jordaania, kus pagulased on varju leidnud.
    Näitena ühise jõupingutuse võimalustest ja Euroopa ühtehoidmise kasust, tõid mõlemad Ukrainat, kus niinimetatud Normandia formaadis töötades – Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Ukraina - on sammhaaval edasi liigutud veebruaris Minskis sõlmitud rahulepingute tingimuste täitmise suunas. Toeks ELi riikide ühiselt kehtestatud sanktsioonid Venemaa survestamiseks.
    Mõlemad puudutasid ka rahaliidu edasise reformi vajadust, kuid täpsemalt detaili minemata.
    Kantsler Angela Merkelil tuli taluda parlamendi euroskeptikute kriitikat, et Saksamaa on omale Euroopa Liidus liiga domineeriva rolli võtnud. Kritiseeriti ka seda, et miks soleerivad Prantsusmaa ja Saksamaa, kui Euroopa Liidus on 28 liikmesriiki. Hollande ja Merkel tõrjusid, et kui Prantsusmaa ja Saksamaa ka oma positsioone koordineerivad, siis otsused teevad kõik liikmesriigid ühiselt. Miks on need kaks riiki aga erilised – selleks meenutas Hollande läinud sajandi kahte suurt sõda, kus Prantsusmaa ja Saksamaa olid teine teisel pool rindejoont. „Selle hirmsa kogemuse pärast tahavad nende riikide juhid uut Euroopat ehitada,“ ütles Hollande.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.