Sirje Rank • 7. oktoober 2015 • 2 min
Jaga lugu:

Norra elab tulevikus – läheb naftaraha kallale

Norra peaminister Erna Solberg.  Foto: Scanpix/Reuters

Norra valitsus kavatseb tuleva aasta eelarves kasutada rekordilise summa naftafondi raha, et katta defitsiiti ja ergutada majandust, mis on nafta hinna langusest surve all.

Norra eelmisedki valitsused on 820 miljardi dollari suurusest fondist matti võtnud, et defitsiiti katta, kuid teise käega on samal ajal jätkatud ka fondi kasvatamist. 2016. aasta tõotab aga tulla selline, kus fondist võetavad summad on suuremad kui laekumised nafta- ja gaasisektorist, kirjutab agentuur Bloomberg.

Arvati, et see aeg jõuab kätte alles aastate pärast, ütles DNB ASA vanemökonomist Kyrre Aamdal.

Valitsus kavatseb tuleval aastal naftafondist kulutada 208 miljardit Norra krooni ehk 22,48 miljardit eurot, mis ületab nafta- ja gaasitootmisest oodatud 204 miljardi krooni suuruse tulu. 

Valitsus plaanib raha kasutada majanduskasvu ergutamiseks. Niinimetatud struktuurse naftaraha kasutamine moodustab 7,1% SKPst ilma nafta- ja gaasisektorita ning 2,8% fondi mahust. Eelarvestiimuli suurus on 0,7 protsendipunkti.

Fondi maht jätkab siiski kasvu, kuna välja võetakse vähem raha kui on tulevaks aastaks rehkendatud 4% suurune tootlus.

Sajad miljonid hõive heaks

Valitsuse eelarve on koostatud prognoosi põhjal, kus majandus kasvab tuleval aastal 1,3% ja järgneval aastal 1,8%. Töötus kasvab tänavu 4,4%-le ja tuleval aastal 4,5%-le. Naftasektori investeeringud kahanevad nii sel kui ka kahel järgmisel aastal. Nafta hinnaks rehkendab valitsus oma eelarves tänavu 52 dollarit barrelist ja tuleval aastal 53 dollarit barrelist.

Valitsus plaanib kulutada 4 miljardit krooni ehk 432 miljonit eurot hõive ülal hoidmiseks ning kärpida tulumaksu üheksal inimesel kümnest. Ettevõtte tulumaksu määr alaneb 27% pealt 25%-le ning aastaks 2018 on seatud siht tulumaksumäära langusest 22%-le.

Norra on silmitsi majandusaktiivsuse langusega, kus töökohtade kadu tõotab tulla suurem kui 2008. aastal puhkenud ülemaailmses finantskriisis. Nafta- ja gaasisektori investeeringud on suurimas languses aastatuhande vahetusest ning selles sektoris on DNB Marketsi andmeil koondamisteate saanud enam kui 25 000 inimest.

Nafta hinnalanguse kiirenemisest on Norra keskpank juba kolmel korral intressimäärasid kärpinud.

Norras sõltub nafta- ja gaasisektorist 25% SKPst ning iga üheksas töökoht.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt