Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra elab tulevikus – läheb naftaraha kallale

    Norra peaminister Erna Solberg.Foto: Scanpix/Reuters

    Norra valitsus kavatseb tuleva aasta eelarves kasutada rekordilise summa naftafondi raha, et katta defitsiiti ja ergutada majandust, mis on nafta hinna langusest surve all.

    Norra eelmisedki valitsused on 820 miljardi dollari suurusest fondist matti võtnud, et defitsiiti katta, kuid teise käega on samal ajal jätkatud ka fondi kasvatamist. 2016. aasta tõotab aga tulla selline, kus fondist võetavad summad on suuremad kui laekumised nafta- ja gaasisektorist, kirjutab agentuur Bloomberg.
    Arvati, et see aeg jõuab kätte alles aastate pärast, ütles DNB ASA vanemökonomist Kyrre Aamdal.
    Valitsus kavatseb tuleval aastal naftafondist kulutada 208 miljardit Norra krooni ehk 22,48 miljardit eurot, mis ületab nafta- ja gaasitootmisest oodatud 204 miljardi krooni suuruse tulu. 
    Valitsus plaanib raha kasutada majanduskasvu ergutamiseks. Niinimetatud struktuurse naftaraha kasutamine moodustab 7,1% SKPst ilma nafta- ja gaasisektorita ning 2,8% fondi mahust. Eelarvestiimuli suurus on 0,7 protsendipunkti.
    Fondi maht jätkab siiski kasvu, kuna välja võetakse vähem raha kui on tulevaks aastaks rehkendatud 4% suurune tootlus.
    Sajad miljonid hõive heaks
    Valitsuse eelarve on koostatud prognoosi põhjal, kus majandus kasvab tuleval aastal 1,3% ja järgneval aastal 1,8%. Töötus kasvab tänavu 4,4%-le ja tuleval aastal 4,5%-le. Naftasektori investeeringud kahanevad nii sel kui ka kahel järgmisel aastal. Nafta hinnaks rehkendab valitsus oma eelarves tänavu 52 dollarit barrelist ja tuleval aastal 53 dollarit barrelist.
    Valitsus plaanib kulutada 4 miljardit krooni ehk 432 miljonit eurot hõive ülal hoidmiseks ning kärpida tulumaksu üheksal inimesel kümnest. Ettevõtte tulumaksu määr alaneb 27% pealt 25%-le ning aastaks 2018 on seatud siht tulumaksumäära langusest 22%-le.
    Norra on silmitsi majandusaktiivsuse langusega, kus töökohtade kadu tõotab tulla suurem kui 2008. aastal puhkenud ülemaailmses finantskriisis. Nafta- ja gaasisektori investeeringud on suurimas languses aastatuhande vahetusest ning selles sektoris on DNB Marketsi andmeil koondamisteate saanud enam kui 25 000 inimest.
    Nafta hinnalanguse kiirenemisest on Norra keskpank juba kolmel korral intressimäärasid kärpinud.
    Norras sõltub nafta- ja gaasisektorist 25% SKPst ning iga üheksas töökoht.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: ekspordi väljavaade on kiiresti halvenemas
Euroala majandussektorite kindlustunne on viimastel kuudel kiiresti halvenenud ja ostujuhtide indeks näitab, et juulis liikus kogu euroala majandus langusesse, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Euroala majandussektorite kindlustunne on viimastel kuudel kiiresti halvenenud ja ostujuhtide indeks näitab, et juulis liikus kogu euroala majandus langusesse, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
7,8 miljoniga saab Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine teoks
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti teatel kuulutati edukaks Merko Ehituse kontserni kuuluva Tallinna Teede ASi pakkumine Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimiseks.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti teatel kuulutati edukaks Merko Ehituse kontserni kuuluva Tallinna Teede ASi pakkumine Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimiseks.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
ÜRO nõuab ligipääsu tule alla jäänud Ukraina tuumajaamale
ÜRO peasektretär Antonio Guterres nõuab rahvusvahelistele vaatlejatele ligipääsu Zaporižžja tuumaelektrijaamale, mis jäi nädalavahetusel kaudtule alla.
ÜRO peasektretär Antonio Guterres nõuab rahvusvahelistele vaatlejatele ligipääsu Zaporižžja tuumaelektrijaamale, mis jäi nädalavahetusel kaudtule alla.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.