Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pealinna uus trammiliin on valmis

Ülemiste tagasipöördering avatakse juba 19. oktoobril.Foto: KMG Inseneriehitus

Suvel ehitati Tallinnas Ülemistel uut trammiliini. Praeguseks on Merko Ehituse, KMG Inseneriehituse ja Ratateki konsortsium ka muu töö lõpetanud – liin on Tondilt Ülemisteni rekonstrueeritud ning Tondilt Kadrioruni on vahetatud kontaktliin.

“Meie oleme keskendunud juba uutele hangetele, mille tulemusena avaneks võimalus sõita trammiga kesklinnast lennujaama,” ütles KMG Inseneriehituse juhatuse liige ja üks omanikke Indrek Pappel. AS Merko Ehitus Eesti projektidirektori Tiit Joosti sõnul on ehitus läinud plaanipäraselt ning lepingulistest tähtaegadest on kinni peetud.

“Lahendused on valminud. Väga keerukaid lahendusi ei olnudki, küll aga oli süvendi enda rajamine suuremahuline ja aeganõudev,” kommenteeris Joost.

Karastatud rööpad vähendavad hoolduskulusid

Viimases etapis kasutati samasugust trammitee konstruktsiooni nagu varem sama projekti puhul ehk rööpad on rajatud betoonalusele. “Tänu sellele on trammiliikluse pinnasele langev koormus võrreldes varasema lahendusega, kus rööpad olid paigaldatud liipritele, ühtlasem ning paremini jaotatud,” selgitas Joost.

Lisaks on suurema kulumisintensiivsusega lõikudel – kurvides, tõusudel ja kohtades, kus tuleb teed autoliiklusega jagada – trammitee uus rööbas pealmises kihis kuumtöödeldud, mille tulemusena suureneb rööbaste kulumiskindlus kuni kolm korda ja vähenevad rööbastee hoolduskulud.

“Kui rääkida puhtalt trammiteede tehnilisest lahendusest, siis väärib märkimist, et Tallinnas kasutatav on üks kaasaegsemaid,” rääkis Pappel. “Tegemist on kõrgkarastatud rööbastega ja seeläbi saavutatakse ekspluatatsioonis väiksemad hoolduskulud.” Ta kinnitas, et uue rööbasteega lõikudel on ka vibratsioon tunduvalt väiksem kui vanadel liinidel ja trammiliiklus on oluliselt vaiksem.

Hea koostöö hoidis projekti ajakavas

Trammiteede ehitustsükkel nõuab head rahvusvahelist koostööd, kuna enamik materjale ja seadmeid tarnitakse tehastest üle kogu Euroopa.

“Samas väärib tunnustust kõigi projektis osalenud Eesti ettevõtete panus, alates projekteerijatest ja lõpetades kõigi kohalike töövõtjatega. Eesti projektimeeskonna tegevusele on tunnustust jaganud kõik meie välispartnerid, sest projekti alguses ei uskunud neist keegi, et see kokkulepitud tähtaegadesse mahub,” jagas Pappel tunnustust. “Nüüd võime aga uhked olla projektimeeskonna saavutuste üle,” lisas ta.

Tellija mured: keeruline bürokraatia ja rahaprobleemid

Tallinna linnatranspordi ASi avalike suhete spetsialisti Urmas Toominga sõnul oli trammiliinide uuendamise projekt hea näide linna, riigi ja maaomanike koostööst.Ehitades arvestati tema sõnul ka tulevase Rail Balticu projektiga.Kuidas olete rahul ehituse kulgemisega?

Ehituse kulgemisega on Tallinna Linnatranspordi AS vägagi rahul. Tegemist oli Merko juhitava konsortsiumi väga kiire reageerimisega tõsisele projekti muudatusele Peterburi tee 2 tagasipöörderingi puhul, mis viidi ellu kvaliteetselt. Samuti oli see hea näide Tallinna linna, riigi ja maaomanike koostööst,

Linna ja riigi rahastamisotsused, Harju maavalitsuse käitumine reformimata riigimaa puhul ning Eesti Raudtee positiivne reaktsioon ja kiire asjaajamine tõid kaasa hea lahenduse ning lõid eelduse Tallinna trammiliinide lennujaama suundumiseks. Kiita saab ka Rail Balticu ühisterminali planeerijate positiivset panust kompleksse lahenduse leidmisse.Mis on projekti juures kõige keerulisem ja miks?

Esmapilgul oli keerulisim täiendavate rahaliste vahendite leidmine uue lahenduse rajamiseks, samuti tundus esmapilgul ületamatu ka muu bürokraatia. Ehitaja seisukohalt oli eeldatavasti keerulisim kogu süvendi rajamine, kuna süvend tuli tervikuna lõhkuda paepinnasesse.Milliseid tehnilisi lahendusi olete eelistanud? Miks?

Tehnilised lahendused, mida lõigu rajamisel kasutati, pidid olema sellised, mis tagavad 9 tonni suuruse teljekoormusega trammide liikumise lõigul. Positiivse külje pealt peaks mainima seda, et tänu looduslikule eripärale (paepinnas) oli piisava kandevõime saavutamine lihtsam.

Omaette pähkliks kujunes sadevee küsimus. Selle tarbeks rajati tagasipöörderingile ülepumpla.Arvestada tuli ka tulevaste projektidega – esmajärgus tunneli rajamisega lennujaama suunas ning tulevase Rail Balticu terminali eskiislahendusega.Millal trammid sõitma hakkavad?

Trammid ehk siis täpsemalt trammiliin number 4 hakkab uuel lõigul liikuma 19. oktoobril.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.