Kinnisvaraturg stabiilne, kuid oodata võib võnget alla

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing taunib kopeerimist ja ideede vargust.   Foto: Eiko Kink

Kinnisvaraspetsialistid on ühel meelel selles, et lähiajal ei ole kinnisvaraturul oodata suuri hinnatõuse ega -langusi. Turg on stabiilne, kuid mõnes sektoris võib oodata võnget alla.

„Turg teeb nõksu alla, aga kui suur see nõks on ja millal tuleb, ei oska öelda,“ mainis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing elukondliku kinnisvara kohta ja lisas, et aasta on olnud ärev. Tema sõnul on turult kadunud Venemaalt tulnud ostjad, samuti avaldab meie kinnisvaraturule mõju Soomes juba mitu aastat kestnud majanduse vindumine.

Ühinenud Kinnisvarakonsultantide juhatuse liige Urmas Tehver leidis samuti, et elukondliku kinnisvara sektoris pole oodata suurt hinnatõusu ega ka langust. „Pakkumisi on palju, järelturu korteritel pole enam ammu hinnad tõusnud. Viimase aasta jooksul toimunud hinnatõus on olnud ju statistiline, sest ostetud on rohkem uusi kortereid, mis on kallimad,“ selgitas Tehver.

Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus leidis, et elukondliku kinnisvara turul hüppelisi ja suuri kõikumisi lähiajal ei näe, pigem on tegemist stabiilse turuga. „Eesti makromajanduse olukorda vaadates näeme, et see on stabiilselt tõusev, kui aga meie naabritele pilk heita, siis ei tea iial, mis seal võib juhtuda,“ kirjeldas Laugus võimalikke turu mõjutajaid.

Jaanus Laugus näeb ärikinnisvara turu edasisi arenguid pigem optimistlikus võtmes, sest paljud ettevõtted tahavad oma töötingimusi parandada ja on valmis kolima uuele pinnale. Uusi objekte on valmimas nii büroo-, äri- kui ka laopindade sektoris, mis kiiresti rentnikud leiavad. Seetõttu näeb Laugus laojääki vanemate pindade puhul.

Kuid sarnaselt elukondliku kinnisvaraturuga on ka ärikinnisvaras oodata stabiilset arengut. „Turg liigub kilpkonnasammul. Otsuseid tehakse ratsionaalselt ja läbimõeldult,“ rõhutas Laugus. Tema sõnul on investorite huvi suurenenud kassavooga ärikinnisvara vastu ning seejuures ostetakse selliseid objekte aina madalama tootluste pealt. „Kui praegu ostetakse 7-8% tootlusega, siis liigume järjest enam Euroopa tasemele ehk 3-5% tootluse juurde. Tõsi, lähiajal me selleni ehk ei jõua, kuid 6-7% tasemeni küll,“ arvas Laugus.

Mure uute korteritega

Nii Saksing kui ka Laugus on aga mures uute korterite müügi käekäigu pärast, sest neid on turul praegu väga palju. Kuigi inimesed eelistavad võimaluse tekkides oma elamistingimusi parandada ja kolivad eelkõige uude korterisse, võib pakkumine nõudluse ületada.

Seega on uute korterite müügitempo praeguseks aeglustunud, kuna turule on niivõrd palju uusi objekte lisandunud. „Kui varem sai valmis näiteks 20 maja ning neis müüdi 80 korterit kuus, siis nüüd valmib 40 maja ja müüakse 100 korterit kuus,“ tõi Urmas Tehver näite, et absoluutnumbrites on müük küll suurem, kuid seda põhiliselt seetõttu, et müüdavaid objekte on lihtsalt rohkem. Arendusprojektide keskmine müügitempo on aga alla läinud, seda on eriti näha kehvema asukoha, planeeringu või kvaliteediga ning valesti hinnastatud projektide puhul. 

Hetkel kuum