Seadusemuudatus tahab põrandaalused üürijad maksukuulekaks muuta

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles muudatust kommenteerides, et see mõjutab üüriturgu sama palju kui homne ilm.Foto: Meeli Küttim

Järgmise aasta alguses jõustuva tulumaksuseaduse muudatusega saab üüritulult maha arvata üürimisega seotud kulud, ent seadusemuudatus ei pruugi olla piisav põhjus, et need, kes mustalt tegutsevad, hakkaksid edaspidi tulusid deklareerima.

1. jaanuaril 2016 jõustuva tulumaksuseaduse muudatusega saab üüritulult maha arvata üürimisega seotud kulud. Üüritulu ja üürimisega seotud kulusid, samuti üüritulu mittesaamist, tuleb deklareerida 2017. aasta 31. märtsiks.

20%-line mahaarvamine üüritulust üürimisega seotud kulude katteks tehakse tuludeklaratsioonis ilma dokumentaalsete tõenditeta. Summalist ülempiiri mahaarvamisele seatud ei ole ning mahaarvatavat summat ei arvestata üldise 1200eurose mahaarvamiste piirmäära hulka.

Suurem teadlikkus paneb makse deklareerima

Siiri Maasik, Domus Kinnisvara maakler

Teadlikkus on suurem ja deklareeritakse üha rohkem. Inimesed üldiselt soovivad seadusi täita. Minu kogemuse kohaselt, need, kes täna juba välja üürivad, deklareerivad ka tulu. Kuid muudatus motiveerib rohkem ka neid tulu deklareerima, kes täna seda veel ei tee. Kas see motiveerib ka inimesi rohkem kortereid välja üürima, ei oska öelda. See, kes üürib, teeb seda, ja kes ei taha, seda ei saa ükski vägi sundida. 

Muutus annab tõuke selgusele

Aivar Villemson, LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige

See otsus mõjutab üüriturgu positiivselt. Muutus annab tõuke teha kõik selgeks ja avalikuks. Ja see on hea. Tulusid hakatakse rohkem deklareerima, kuna inimesed saadavad paremini reeglitest aru. Seni on paljud asjad olnud üürile andjale segased. Ka julgustab muudatus tulu deklareerima. Hinnatõusu see kaasa ei too.

Ei muuda midagi 

Helen Siller, 1Partner kinnisvarakonsultant

Seadusemuudatus ei muuda midagi. Need, kes mustalt tegutsevad, need tegutsevad edasi mustalt. Samas paljud juba uurivad võimalusi ausalt tegutseda, näiteks soovitakse üürida korter ettevõttele, kes maksab nende eest tulumaksu. Mina soovitan alati tegutseda ausalt, et saaks rahus magada.

Kui palju hakkab korteriomanik Jüri uuest aastast maksu maksma?

Korteriomanik Jüri saab teise eraisiku käest üüri iga kuu 400 eurot, lisanduvad kommunaalkulud 150 eurot kuus.

Seega Jüri saab aastas tulu 400 × 12 = 4800 eurot.

Jüri deklareerib kogu saadud tulu oma tuludeklaratsioonis. MTA arvestab sellest tulust automaatselt maha 20% ja maksustamisele läheb 3840 eurot, tulumaks 20% sellelt on 768 eurot, mis siis tuleb riigile maksta.

Kui Jüri rendib korterit välja juriidilisele isikule ja juriidiline isik maksab Jürile renti, peab ta kohe igal kuul tulumaksu kinni. 400st eurost 20% = 80 eurot, aastas 960 eurot.

Nüüd, kui Jüri hakkab tegema tuludeklaratsiooni, on tal renditulu eeltäidetud, MTA võtab arvesse kulutusi 20% osas ning Jüri saab osa kinni peetud tulumaksust tagasi. Kuna Jüri tulu oli aastas kokku 4800 eurot, siis maksustamisele läheb ainult 4800 × 80%= 3840 eurot ja tulumaks sellelt on 3840 × 20% = 768 eurot. Aasta jooksul aga oli kinni peetud 960 eurot, nüüd saab Jüri MTA-lt tagasi 960 – 768 = 192 eurot.

Omanike keskliit pole rahul üürimisega seotud kulude katteks üürist sedavõrd väikese osa mahaarvamise võimalusega, sest see ei ole praktikas piisav:

Mustamäe kahetoaline ca 47 ruutmeetri suurune korter, mille üürisumma on 280 eurot, teenib omanikule aastas tulu 3360 eurot, millest eelnõu kohaselt on tulevikus võimalus maha arvata 672 eurot, millelt tulumaksu ei pea tasuma.

Kui korter on ostetud hinnaga 65 000 eurot, kasutades selleks pangalaenu perioodiga 30 aastat ning intressiga 3% aastas, on laenuperioodi keskmine aastane intressikulu ca 1000 eurot ehk tunduvalt rohkem, kui on eelnõu järgi võimalus üürisummast kulude katteks maha arvata.

Sellele lisandub maamaks, ca iga viie aasta tagant tehtav sanitaarremont, korteriga koos kasutusse antud tehnika uuendamine või remont, võimalikud üürniku võlgu jäädavad summad või tekitatud kahju, mille sissenõudmine võib osutuda võimatuks jms kulud.

Allikas: omanike keskliit