Alyona Stadnik • 20. oktoober 2015 kell 4:00

Investorid kuulutasid Swedile sõja

Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul on Rumeeniasse investeerinud firma võlakirjaemissiooniga seoses investoreid aastaid eksitatud ja esitatud valeandmeid.   Foto: Erik Prozes / Scanpix

Möödunud esmaspäeval kuulutas Harju maakohus välja Rumeenia kinnisvarasse investeerinud Nord Hill Land Portfolio pankroti, kuid tühjade pihkudega jäänud investorid ei ole alla andnud ja koondavad ridu teiste hulgas Swedbanki vastu.

Millega investoreid eksitati?

Omandatud maatükkide väärtuse suhtes.

Põhjustest, miks ei ole õnnestunud maa­tükke müüa.

Ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse kohta. Veelgi enam – kuigi Nord Hill Land Portfolio on olnud juba aastaid maksejõuetu, on mahitatud investoreid andma nõusolekut täiendavate rahaliste kohustuste võtmiseks ning võlakirjade lunastustähtaja pikendamiseks.Allikas: Maria Mägi Advokaadibüroo

Nord Hill Land

Kinnisvarafond, mille asutas Peep Aviksoo.

Emiteeris 2007. aastal 8,47 miljoni euro eest võlakirju, et omandada maad Rumeenias.

Rumeenias omandati kokku 10 maatükki, kogupindalaga 46,3 ha ning maksumusega 8 000 000 eurot.Valdavalt põllumajandusliku sihtotstarbega maatükke omandati keskmisest turuhinnast kordades kõrgema hinnaga ning pankrotihaldur on hinnanud ettevõtte varade väärtuseks praegu mitte rohkem kui 400 000 eurot.

Fondi lõpptähtajaks seati 14. jaanuar 2011, kuid seda tähtaega on korduvalt pikendatud.Hiljem nimetas Peep Aaviksoo fondi ümber Nord Hill Land Portfolioks.

Eelmisel nädal kuulutati välja fondi pankrot. Aaviksoo pankrot kuulutati välja 2015 märtsis.

Kohus leidis, et Nord Hill Land Portfolio (NHLP) maksejõuetuse põhjus on raske juhtimisviga, mis seisnes tagatiseta laenu andmises varatule Hollandi tütarfirmale, võlakirjade ostjate eksitamises kinnisvara väärtusega ja võlakirja emissioonitingimuste rikkumises. Maksejõuetus tekkis kohtu hinnangul 2007. aasta lõpus.

Investeeringu tegemisel olid kannatajad valdavalt Swedbanki privaatpanganduse kliendid ja investorid, kes said pangalt soovituse sellesse projekti investeerida. Suur osa Swedbanki klientidest sai võlakirjade omanikuks enese teadmata. Swedbank on oma osalust investeerimisprogrammis ka kinnitanud ja avaldanud, et panga töötaja täitis emissiooni korraldaja nõukogus oma töökohustusi ja et advokaadibüroo Varul hoiab panga eest kontserni emaettevõtja osasid.

Suur osa investoritest on praeguseks koondunud ettevõtte Bond Recovery alla, kes on asunud otsima võimalusi investoritele tekitatud 8,47 miljoni eurose kahju hüvitamiseks. Investoreid esindab oma bürooga Maria Mägi-Rohtmets, kes võitles investorite huvide eest ka kurikuulsas Bakuu-afääris. Bond Recovery on projekti investoritelt viiendiku eest nominaalväärtusest võlakirju kokku ostnud, et koondatud nõuet võitluseks suurendada. 

Pank ei tulnud investoritega kohtuma

Eelmise kolmapäeva pärastlõunal kohtusid kahju kannatanud investorid Kuultuurikatla saalis, et arutada kahe päeva tagust pankrotimäärust, võlakirja emissiooniga seonduvat ja edasisi samme. Swedbank ei soovinud tulla investoritega kohtuma, kuna pangal on Bond Recovery OÜga erimeelsusi NHLPd puudutavates õigusküsimustes. Pank leidis, et infokoosolek ei ole parim viis nendeks vaidlusteks.

Swedbanki vastu nõudeid koondanud investorite esindaja Mägi-Rohtmetsa sõnul on Rumeenia võlakirja emissiooniga seoses investoreid aastaid eksitatud ja esitatud valeandmeid.

Tema kinnitusel on harv, et kohus toob ettevõtte maksejõuetuse põhjusena välja raske juhtimisvea. “Need on väga tõsised etteheited,” tõdes ta. “Kohus leidis, et äriühing on kohustusi rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tegemist on asjaoludega, mis viitavad maksejõuetuse põhjustamise kuriteokoosseisule.”

Mägi-Rohtmetsa sõnul müüs Swedbank oma klientidele usaldust, aga nüüd ei pea pank võimalikuks klientidele selgitada, kuidas ta seda usaldust kasutas.

Kuigi Swedbank on olnud vastustes investorite esindajatele napisõnaline, selgus kolmapäevasel infokoosolekul, et Swedbank on pöördunud mitme investori poole otse, pakkudes võimalust esindada nende huve NHLP pankrotimenetluses. Praegu koondab Swedbank enda ümber investoreid Oliver Ennoki kaudu, keda Swedbank soovis panna emitendi likvideerijaks või juhatajaks.

Swedbanki kommunikatsioonijuht Mart Siilivask märkis, et pank esindab juhtumis oma varahalduse kliente, kellele nad osutasid väärtpaberite haldusteenust. “Privaatpanganduse klientidele pank seda teenust ei osuta ega neid esinda,” lisas Siilivask.

Mägi-Rohtmetsa sõnul on panga ainus võimalus mõjutada nüüd pankrotimenetlust. Tema sõnul ei võta see menetlus aga investoritelt õigust esitada kahjunõue nende isikute vastu, kes on otseselt vastutavad kahju tekitamise eest. “Kõne alla võivad tulla nii tsiviil- kui ka kriminaalõiguslikud õiguskaitsevahendid,” märkis ta. “Pankrotimenetlus on alustatud ja me peame esitama kahjunõuded, paralleelselt vaatama hagiavaldust vastutavate isikute vastu ja esitama kuriteoteate.”

See on ärialane ebaõnninvestor Jüri Mõis

Minu strateegia hulka ei kuulu minu pangaga kohtus käimine. Mina müüsin oma portfellist Nord Hill Land Portfolio osakud ära umbes kuu aega tagasi. Bond Recovery ostis kokku 20%ga nominaalväärtusest. Mina ei tahtnud minna kohtusse ja nendel oli vaja saada kriitiline mass, et minna Swedbanki vastu. Ma ei tea, kas ja mida Swedbank valesti tegi. Minu arvates on see ärialane ebaõnn. Mina investeerisin 139 000 eurot ja sain tagasi 28 000 ­eurot.

Ei ole pangale midagi ette heitaehitusettevõtja Raul Rebane

Mina olin Swedbanki privaatpanganduse klient. Müüsin oma väärtpaberid Bond Recoveryle sellepärast, et see, mis on käes, on käes. Ei tahtnud enam oodata. Mina investeerisin umbes 20 000 eurot. Minul ei ole Swedbankile midagi ette heita.

Laen süvendas probleeme

Olulise detailina toob Mägi-Rohtmets välja NHLPga seotud isikute poolt 2012. aastal võetud 220 000 euro suuruse laenu kasutamise, mille tagatiseks oli osa Rumeenias soetatud kinnistuid. Laenatud raha ei kasutatud investorite seisukohalt olulisteks toiminguteks, vaid tasuti juhtimisega seonduvaid arveid.

“Arusaamatult suur summa kulus ka varatu Hollandi tütarettevõtte likvideerimiseks. Samal ajal on 2011. aastast koostamata ja auditeerimata majandusaasta aruanded, sest raha ei jätkunud,” selgitas Mägi-Rohtmets. Ta lisas, et sisuliselt süvendati 2012. aastal laenulepingu sõlmimisega ettevõtte maksejõuetust veelgi ning eelistati teadlikult osasid võlausaldajaid.

“Emissiooni tegijatel oli juba 2010. aastal selge, et ainuke, mida nad vajavad, on aeg, sest see võis sisendada lootust vastutusest vabanemiseks,” ütles Mägi-Rohtmets.

Siilivask lausus, et panga hinnangul oleks projekt vajanud varade realiseerimiseks ja rahulikuks lõpetamiseks veel paari aastat, kuid võlakirjade lunastamise tähtaega ei saanud nad kuigi venitada, sest tähtaja pikendamise otsustas investorite enamus – poolt pidi olema 2/3 kõikidest võlakirjaomanikest.

“Kuna pank ei ole ühelgi hetkel esindanud isegi ligilähedaselt sellist hulka investoreid, pidi võlakirjade lunastustähtpäeva pikendamiseks eksisteerima selge võlakirjainvestorite enamuse tahe,” sõnas Siilivask.

Ta lisas, et Swedbank ei ole nõus kohtu välja toodud pankrotiolukorra väljakujunemise põhjustega ega maksejõuetuse väljakujunemise ajaga. “Kuivõrd kohus ei ole selgitanud, millistest kaalutlustest lähtuvalt on ta selliste seisukohtadeni jõudnud, ei ole ka meie veel valmis andma nendele põhjendustele konkreetseid ja ammendavaid vastuseid,” sõnas Siilivask.

Swedbank suunas klientide raha Rumeenia kinnisvaraärisse, mis pankrotistus.   Foto: Raul Mee

Emiteerijad vältisid inspektsiooni

Kuigi emissiooni korraldajad on rõhutanud, et tegemist oli kinnise emissiooniga, oli tegelikkuses emissioon avalik ja see oleks tulnud registreerida finantsinspektsioonis, märkis Maria Mägi Advokaadibüroo vandeadvokaat Indrek Kukk.

Kuke sõnul olid Nord Hill Land Portfolio võlakirja pakkumise tingimused investorite ­õiguste ja huvide kaitse seisu­kohalt suurte puudustega. “Meie hinnangul viitavad asjaolud, et emissiooni sooviti kunstlikult näidata kinnisena, et vältida finantsinspektsiooni järelevalvet emissioonitingimuste üle,” sõnas Kukk. Ta selgitas, et järelevalve toonuks kaasa emissiooni peatamise või lõpetamise ning hoidnud ära investoritele tekkinud kahju.

Swedbankil oli mõjuvõim

Bond Recovery alla koondunud investorid näevad kohustatud isikutena eeskätt neid, kel oli tegelik kontroll investeerimisprogrammi juhtimise üle. Üks neist oli Swed­bank, kes oli osaline ka nõu­kogu juhtimises, ütles investoreid esindav vandeadvokaat ­Maria Mägi-Rohtmets.

“Taolistel juhtudel on lapsik tugineda vastutusest vabanemiseks äriseadustikust tulenevatele formaalsustele. Isikud, kes langetasid kahjulikke otsuseid, vastutavad solidaarselt, mis tähendab, et investoritel on õigus valida, kelle poole neist kahjude hüvitamiseks pöörduda,” sõnas Mägi-Rohtmets.

Advokaadid on pöördunud pretensiooniga Swedbanki poole. “Swedbank ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mis lükkaks ümber pretensioonis toodu. Valitud on vaikiv ignoreerimistaktika,” sõnas Mägi-Rohtmets.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase sõnul on alusetud väited, et Swedbank vastutab ka selle eest, et on eksitatud investoreid ja tegeletud kelmusega. “Võlakirjade väärtuse olulise languse peamine põhjus on meie hinnangul siiski 2008. aastal puhkenud globaalne finantskriis ning seda võimendanud Ida-­Euroopa kinnisvarakriis, mistõttu muud investeerimisriski realiseerumise põhjused on meie hinnangul otsitud või väheolulised,” märkis Siilivask. Ta lisas, et nad on täitnud ja täidavad ka edasi hoolsuskohustust oma klientide suhtes.

“Pankrotimenetluses meie hinnangul kitsenevad kõigi investorite võimalused mis tahes hüvitist saada ja eeldasime, et ettevõtte rahulik likvideerimine andnuks investorite jaoks paremaid tulemusi,” sõnas Siilivask. “Võlakirjainvestorite enamus otsustas aga hiljutisel hääletusel võlakirjade lunastustähtaega mitte pikendada ja seeläbi alustada pankrotimenetlust.”

Praegu loodab pank sellele, et ettevõtte varad realiseeritakse parima võimaliku hinnaga, nii saaksid investorid tagasi võimalikult suure osa oma investeeringust.

Hetkel kuum