Euroopa otsib rahaliidule töötavat lahendust

Ühisest nägemusest, kuhu ja kuidas edasi, on asi kaugel. Kuid juba täna tuleb Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kes vastutab rahaliidu reformi eest, välja uute ettepanekutega. Nende aluseks on juuni alguses avalikustatud viie presidendi raport, mis märkis maha rahaliidu reformi võimaliku teekaardi.

Raporti avaldamisest peale on debatt euroala liikmesriikides jätkunud erineva agarusega. Üks aktiivsemaid ja metoodilisemaid arutlejaid on olnud Soome, kus rahandusministeeriumis valminud 90 lehekülje pikkuse analüüsi eessõnas viidatakse veel vähemalt kuuele käsitlusele, mida ministeeriumid ja mõttekojad on koostanud.

Eestis on rahaliidu tulevikule pühendatud paar lehekülge praegu avalikul arutelul olevas Eesti Euroopa Liidu poliitika raamdokumendis aastateks 2015-2019. Peamine seisukoht on, et esmalt tuleb keskenduda juba olemasolevate eelarve ja majanduspoliitikate koordineerimise reeglite täitmisele.

Prantsusmaa pole seitse aastat suutnud eelarve defitsiiti rahaliidu normi saada.

Soome on sammhaaval mineku kujundist kinni võtnud ja rõhutanud, et ka sellisel juhul peaks teada olema, milline on lõppsiht. Kas tsentraliseeritud rahaliit, kus rohkem otsustust läheb euroala tasandile, või pigem turudistsipliinile lootev ühendus, millisel juhul tuleb kindlasti luua ka mehhanism riikide maksejõuetuse puhuks. Sihist sõltuvad komponendid, millest mõned, näiteks pangandusliit, on vajalikud mõlemal puhul. Viimases on olulise komponendina puudu veel ühtne hoiusekindlustus, kus Saksamaa on vastu isegi kompromissina välja pakutud edasikindlustuse süsteemile.

Tegelikult ei ole ühist arusaama isegi kriisi põhjustest. Oli see osa riikide üle jõu elamine ja palgakulude kiire tõus, mis õigustab kasinuskuuri, või kontrollimatult kasvada lastud erasektori võlg koos Saksamaa palgapoliitikaga, mis teeb jooksevkonto defitsiidiga riikidele konkurentsivõime taastamise väga raskeks.

Sammhaaval edasi

Euroopa Komisjon astub viie presidendi raportis visandatud rada mööda sammhaaval edasi. Sest suuremaid samme ei soosi ka poliitiline õhkkond. Täna on oodata ettepanekut riiklike konkurentsivõime asutuste ja Euroopa eelarvenõukogu loomiseks, millega sisuliselt lisataks veel üks koordineerimise ja nõustamise kiht. Konkurentsivõime asutus peaks silma eriti teravalt peal hoidma palkadega toimuval, et need tootlikkuse tõusuga sammu peaksid ega riigi peamistest konkurentidest liialt ette ei läheks. Euroopa eelarvenõukogu aga jälgima eelarvete alal toimuvat kõrgemalt Euroopa kontekstist lähtuvalt.

Eesti seisukoht on skeptiline. „Näeme ohtu, et need tekitavad pigem uut bürokraatiat kui lihtsustavad koordinatsiooni ja tegelikku reformide ellu viimist riikides,“ kommenteeris rahandusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas. Konkreetsem seisukoht kujundatakse täpsema ettepaneku baasil.

Põhjalikumalt peaks rahaliidu reform arutusele tulema ELi valitsusjuhtide tippkohtumisel detsembris.