Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa otsib rahaliidule töötavat lahendust

    Euro tähis FrakfurdisFoto: EPA

    Euroopat tabanud pagulaskriisi varjus on jätkunud arutelud rahaliidu reformist, mille vigane ülesehitus kriisis selgelt välja tuli.

    Ühisest nägemusest, kuhu ja kuidas edasi, on asi kaugel. Kuid juba täna tuleb Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kes vastutab rahaliidu reformi eest, välja uute ettepanekutega. Nende aluseks on juuni alguses avalikustatud viie presidendi raport, mis märkis maha rahaliidu reformi võimaliku teekaardi.
    Raporti avaldamisest peale on debatt euroala liikmesriikides jätkunud erineva agarusega. Üks aktiivsemaid ja metoodilisemaid arutlejaid on olnud Soome, kus rahandusministeeriumis valminud 90 lehekülje pikkuse analüüsi eessõnas viidatakse veel vähemalt kuuele käsitlusele, mida ministeeriumid ja mõttekojad on koostanud.
    Eestis on rahaliidu tulevikule pühendatud paar lehekülge praegu avalikul arutelul olevas Eesti Euroopa Liidu poliitika raamdokumendis aastateks 2015-2019. Peamine seisukoht on, et esmalt tuleb keskenduda juba olemasolevate eelarve ja majanduspoliitikate koordineerimise reeglite täitmisele.
    Riigikantselei nõuniku Meelis Laube sõnul kujundatakse seisukohti rahandusministrite ja valitsusjuhtide kohtumiseks jooksvalt, võttes aluseks selliste rahvusvaheliste mõttekodade analüüse nagu Bruegel või Delors Institute.

    Viie presidendi raport on visioon rahaliidu reformist, mille autoriteks on viis Euroopa Liidu presidenti – Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker, Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja Eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem

    Raportis on visandatud rahaliidu arendamine erinevates etappides, millest kõige varasemad ELi aluslepingute muutust ei eelda.

    Oma eelarve ja parlament
    Mitmed suured liikmesriigid on tulnud välja oma ettepanekutega. Prantsusmaa president Francois Hollande ja majandusminister Emmanuel Macron tahavad euroala riikidele oma majandusvalitsust, eelarvet ja parlamenti. Macroni visioonis on euroalal oma ühiskassa ja rahandusminister.
    Itaalia rahandusminister Carlo Padoan pani aga oktoobri algul lauale ettepaneku euroalale ühise töötuskindlustuse süsteemi loomiseks. „See tagab ajutist leevendust riikidele, kus mingi šoki tagajärjel on töötuse määr talumatult kõrgele tõusnud,“ ütles Padoan ajalehele Financial Times. „Seejärel toetus lõpeb.“
    Itaalia ei jaga kriitikat, et taoline toetus võtaks poliitikutelt isu vajalikke reforme teha. Väidetakse just vastupidi, et tsükliliste šokkide pehmendamine loob reformideks paremad eeldused.
    Reeglid kõigepealt
    Saksamaa kantslerit Angela Merkelit nõustava majandusekspertidest koosneva tarkade meeste nõukogu viiest liikmest neli on Prantsusmaa ja Itaalia ettepaneku maha laitnud. Need on naiivsed, on nõukogu liikme Lars Feldi arvamus. Saksamaa väide on, et sellised ettepanekud ei too suuremat stabiilsust, pigem vastupidi, sest liikmesriikide enda vastutus hajub. Nii on Saksamaa jätkanud nõudmist, et kõigepealt tuleb hakata reeglitest kinni pidama. Siis saab vaadata edasi.
    „Peame rahaliidu institutsioone tugevdama sammhaaval,“ ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble möödunud kuul Berliinis toimunud konverentsil. „Kuid kõik peab toimuma õiges järjekorras ja kindlasti ei tohi see viia selleni, et mõned riigid kasutavad suurema solidaarsuse nõuet ettekäändeks, et mitte täita oma lubadusi.“
    Prantsusmaa pole seitse aastat suutnud eelarve defitsiiti rahaliidu normi saada.
    Soome on sammhaaval mineku kujundist kinni võtnud ja rõhutanud, et ka sellisel juhul peaks teada olema, milline on lõppsiht. Kas tsentraliseeritud rahaliit, kus rohkem otsustust läheb euroala tasandile, või pigem turudistsipliinile lootev ühendus, millisel juhul tuleb kindlasti luua ka mehhanism riikide maksejõuetuse puhuks. Sihist sõltuvad komponendid, millest mõned, näiteks pangandusliit, on vajalikud mõlemal puhul. Viimases on olulise komponendina puudu veel ühtne hoiusekindlustus, kus Saksamaa on vastu isegi kompromissina välja pakutud edasikindlustuse süsteemile.
    Tegelikult ei ole ühist arusaama isegi kriisi põhjustest. Oli see osa riikide üle jõu elamine ja palgakulude kiire tõus, mis õigustab kasinuskuuri, või kontrollimatult kasvada lastud erasektori võlg koos Saksamaa palgapoliitikaga, mis teeb jooksevkonto defitsiidiga riikidele konkurentsivõime taastamise väga raskeks.
    Sammhaaval edasi
    Euroopa Komisjon astub viie presidendi raportis visandatud rada mööda sammhaaval edasi. Sest suuremaid samme ei soosi ka poliitiline õhkkond. Täna on oodata ettepanekut riiklike konkurentsivõime asutuste ja Euroopa eelarvenõukogu loomiseks, millega sisuliselt lisataks veel üks koordineerimise ja nõustamise kiht. Konkurentsivõime asutus peaks silma eriti teravalt peal hoidma palkadega toimuval, et need tootlikkuse tõusuga sammu peaksid ega riigi peamistest konkurentidest liialt ette ei läheks. Euroopa eelarvenõukogu aga jälgima eelarvete alal toimuvat kõrgemalt Euroopa kontekstist lähtuvalt.
    Eesti seisukoht on skeptiline. „Näeme ohtu, et need tekitavad pigem uut bürokraatiat kui lihtsustavad koordinatsiooni ja tegelikku reformide ellu viimist riikides,“ kommenteeris rahandusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas. Konkreetsem seisukoht kujundatakse täpsema ettepaneku baasil.
    Põhjalikumalt peaks rahaliidu reform arutusele tulema ELi valitsusjuhtide tippkohtumisel detsembris.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teadlasest poliitik: Bolt las lobistab – õigesti teeb!
Ettevõtete konkreetsete ettepanekutega lobitöö on tugeva demokraatliku kodanikuühiskonna tunnus, mis viib mõistliku kompromissini – Bolti tegevust tuleb seega kiita, kirjutab kliimateadlane Annela Anger-Kraavi (Parempoolsed).
Ettevõtete konkreetsete ettepanekutega lobitöö on tugeva demokraatliku kodanikuühiskonna tunnus, mis viib mõistliku kompromissini – Bolti tegevust tuleb seega kiita, kirjutab kliimateadlane Annela Anger-Kraavi (Parempoolsed).
Tehisintellekti edu vedas ka Nasdaq indeksi rekordtasemele
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Soome relvafirma lükkab laienenud tehase täistuuril käima
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
FT: Varuosad reisipagasis: kuidas smugeldamine Vene reisilennukeid õhus hoiab
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.