Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi pankadele karmistuvad reeglid enne teisi

    SEB panga logoFoto: Scanpix/Reuters

    Lisaks sellele, et Rootsi pankadele kehtivad juba Euroopa ühed karmimad kapitalinõuded, tahab Rootsi finantsinspektsioon esimeste seas loobuda enesepettusest, et riikide võlakirjad on riskivaba varaklass.

    Turud hindavad iga päev riikide riskitaset ja see kajastub hindades. See ei ole tark lähenemine, kui reeglid ei võimalda pankadel seda oma kapitali planeerimisel arvesse võtta, ütles agentuurile Bloomberg Rootsi finantsinspektsiooni pangandusala direktor Uldis Cerps.
    Viimasel viiel aastal on Kreeka mitu korda pankroti äärel vaakunud. Kas või üksi Euroopat vaadates on riikide võlakirjade tootluses suured käärid. Osale riikidele, nagu Saksamaa, Šveits ja Taani, maksavad investorid lühiajaliselt raha laenamise eest isegi peale. Kreeka kaheaastase tähtajaga võlakirja tootlus on 7,5%.
    Euroopa Liidu tasemel on teemat korduvalt arutatud, kuid Rootsi on otsustanud, et ei jää teisi järele ootama. Rootsi regulaatorid on neljale suurimale pangale öelnud, et nad ei saa kasutada standardmudeleid, mis võimaldavad riigivõlakirjad riskivabaks hinnata – sellisel juhul pole vajadust võimalike kahjumite katteks puhvrit hoida. Pankadel paluti välja pakkuda oma nägemus, kuidas riigivõlakirjadega seotud tegelikke riske hinnata ja arvesse võtta. Hetkel vaeb inspektsioon neljalt suurpangalt ja Rootsi ekspordikrediidi asutuselt laekunud ettepanekuid. Oma seisukoha lubab finantsinspektsioon kujundada tuleva aasta alguseks, ütles Cerps.
    Cerps ütles, et ei usu, et need uued meetmed pankadelt väga suurt lisakapitali nõuaksid. Pigem on see samm n-ö korras majapidamise tagamiseks.
    Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pakkus tänavu välja, et pankadele tuleks kehtestada limiidid, kui palju nad riigivõlakirjadesse investeerida võivad. Tema sõnul peavad aga nii kaugeleulatuvad sammud olema osa globaalsetest arengutest.
    Rootsi nelja suurpanga - Nordea, SEB, Handelsbankeni ja Swedbanki - varad ületavad Rootsi SKP ligi neli korda. Rootsi pole ühinenud eelkõige euroalal ehitamisel oleva pangandusliiduga, mis allutab suurpangad ühtse järelevalve ja vajadusel saneerimise alla.    
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Suurinvestori järsk väljumine lasi kodukaupade keti aktsia põhja
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Sõõrumaa firma jageleb Patarei merekindlusele ehitusloa saamisega
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Kaja Kallas: elektribörsilt lahkumine oleks egoistlik ja maksaks meile kätte
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.