• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,25
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,25
  • 04.11.15, 09:45

Aktsiate hoidmiseks uued võimalused

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise eelnõu, millega antakse ettevõtjatele valida, millises registris oma aktsiad registreerida.
Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross
  • Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross Foto: Andres Haabu, Äripäev
Kehtiva korra järgi peavad kõikide aktsiaseltside aktsiad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, ASis Eesti Väärtpaberikeskus, kus praegu on 3458 aktsiaseltsi. "Edaspidi võivad aktsiaseltsid soovi korral ja tingimuste täitmisel oma aktsiad registreerida ka mõne muu riigi keskdepositooriumis,“ selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. „Muudatus pakub võimaluse valida sobiv keskdepositoorium ja aitab suurendada keskdepositooriumite vahelist konkurentsi."
Ka teised muudatused
Pensionifondide osakud peavad olema jätkuvalt registreeritud pensioniregistris. Küll aga viiakse eelnõus kõikide pensioniosakute arvestus kokku pensionikontole, kus saab edaspidi näha infot nii enda II kui ka III samba osakute kohta. Praegu kajastatakse pensionikontol üksnes II samba osakutega seotud tehingud ja III samba osakute arvestus on väärtpaberikontol. See säte jõustub aastast 2018.
Lisaks tehakse eelnõuga ka teisi muudatusi. Näiteks luuakse võimalus pandiga koormata ka tulevikus emiteeritavad aktsiad ja osasid, mis võimaldab sisuliselt äriühingu kui terviku pantimist. Kui pangale on tagatud võla tagatiseks olev ettevõtte tervikuna ka tulevikus, siis loob see eeldused selleks, et pangal ei ole vajadust nõuda pantijaks olevalt äriühingult võla täiendavaks tagatiseks näiteks juhatuse liikmete käendust. Veel täpsustatakse osaühingute osade keskregistrist lahkumise tingimusi ja keskregistris hoitavatele välisriigi väärtpaberitele kohalduvaid reegleid.
Rahandusministeerium ootab kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohta kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 30. novembriks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele