Kadri Põlendik • 4. november 2015
Jaga lugu:

Arengufondi programm tule all

Mari Vavulski juhtimisel plaanib Startup Estonia käivitada järgmisel aastal kaks uut ärikiirendit.  Foto: Andras Kralla

Arengufondi vajalikkusest rääkides on tule alla sattunud ka Startup Estonia programm, mis pole teiste turuosaliste hinnangul kahe aasta jooksul piisavalt kiiresti tegudeni jõudnud.

Startup Estonia

Majandusministeeriumi algatusel 2011. aastal EASi juurde loodud idufirmade programm.

2014. aastal liikus Arengufondi alluvusse.

Tänavu 31. augustini oli Arengufondis pilootprojektina.

Eesmärk on koondada idufirmasid, ettevõtjaid, investoreid, mentoreid, äri- ja innovatsioonikiirendeid.

Juht on Mari Vavulski.

Meeskonnas on viis inimest.

Viie aasta eelarve on 7 miljonit eurot, mis tuleb Euroopa regionaalfondist.

Enim häirib teisi idufirmade maailmas tegutsejaid, et näiliselt on programm justkui 2014. aasta algusest tööd teinud, kuid midagi olulist ette näidata ei ole. Selle asemel on püütud tegeleda asjadega, mis on juba olemas, ja leida oma kohta. Kuigi tegevuste planeerimine on vajalik, leiavad turuosalised, et selleks on kulunud liiga palju aega.

Kui Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa õigustas eelmisel nädalal Äripäeva veergudel fondi vajalikkust, jäi intervjuust kõlama arusaam, et teist sellist idufirmadega tegelevat organisatsiooni Eestis ei ole. Mõnele ehk sõnavääratusena tundunud mõttekäik jäi silma Tehnopoli Startup Inkubaatori juhile Martin Goroškole, kes pani seepeale kirja oma nägemuse.

Lisaks ilmselgele, et Eestis on veel palju asutusi, mis tegutsevad idufirmadele hea keskkonna loomisega, märkis Goroško, et Startup Estonia mitu aastat kestnud informatsiooni kogumisega ei ole teiste turuosalisteni jõudnud mingit väärtust, et seniseid teenuseid paremini pakkuda. Selle asemel on tehtud uusi ja konkureerivaid programme, mis on sageli kiirelt tegevuse lõpetanud.

Goroško toob näiteks tudengitele suunatud programmi Student VC, mis justkui dubleeris ülikoolide tegevust ja ettevõtete juhtivtöötajatele mõeldud programmi Founder Institute, mille analooge pakuvad inkubaatorid. Samuti on talle arusaamatu plaan koondada tervisetehnoloogia ehk healthtech-ettevõtteid, samas kui Eestis juba tegutseb tervisetehnoloogia klaster, kuhu on need firmad koondatud. Startup Estonia on aga selleks lausa eraldi inimese palganud.

Säärast raha kulutamist on Goroško sõnul raske pealt vaadata, sest selle eest saanuks aidata uusi idufirmasid ennast aastaid tõestanud tugisüsteemide kaudu.

Toetama peaks neid, kes on end tõestanud

Ivar Siimar Eesti äriinglite assotsiatsiooni EstBAN juhatuse esimees

Meie ei saa Startup Estoniaga tehtud koostöö üle nuriseda, aga oleme nõus Tehnopoli ja teiste turuosalistega, et pigem tuleks toetamiseks leida need initsiatiivid, mis on ennast tõestanud. Parim näide on Garage48, mis on aastaid teinud hackathon'e üle maailma, nad propageerivad ka Eestit. 

Startup Estonia kipub tegema asju, mida turuosalised võiksid teha. Me tahame ise organiseerida oma üritusi, me teame ju, kes on Euroopas, kes on maailmas need eksperdid, keda siia kutsuda. Meil ei ole vaja, et riiklik asutus organiseerib meile meie enda koolitusi.

Need turuosalised, kes lähevad hommikul kell 8 turgu arendama nagu kätega mulda, nemad näevad, et Startup Estoniasse võetakse aasta jooksul neli inimest tööle ja meie küsime, mida nad siis teevad, miks nad tulevad meid arendama, kui me tahame ise areneda. Viis inimest aasta palgal hoida ja mõelda, et äkki reeks neid suurepäraseid kiirendeid, see on ka ju kulu.

Plaan sai lõpuks paika

Startup Estonia juht Mari Vavulski selgitas, et pärast programmi Arengufondi alla toomist kestis pilootperiood, mille käigus uuriti ja analüüsiti, millest on idufirmade kogukonnas puudu, mida saaks riik pakkuda. Seetõttu oli ka katsetamise ja eneseleidmise aeg ning seetõttu pole veel ühegi suurejoonelise tegevusega välja tuldud.

Nüüd on aga suuremalt jaolt paigas järgneva viie aasta tegevused, kus on Startup Estonia otsustanud arendada viit peamist suunda. Esiteks luua parem keskkond idufirmade tekkeks ja kasvuks. Sellega on otseselt seotud teine eesmärk parandada seaduskeskkonda, millega püütakse leida paremaid regulatsioone Eestis globaalse äri ajamiseks, nii et idufirmad tahaksid siia tulla ja siin olla. Vavulski tõi esile näiteks probleemid välistalentide palkamisega või maksusoodustused nii ettevõtetele kui ka investoritele. Tema sõnul on majandus- ja siseministeerium koostööks valmis, kuid puudub parim lahendus, mida Startup Estonia tahab oma analüüsidega leida.

Kolmas suund on Goroško kritiseeritud ettevõtlusharidus, millega tema hinnangul koolides juba niikuinii tegeletakse. Sellega haakub otsati ka neljas eesmärk, arendada oskusi globaalse äri arendamiseks. Vavulski tõi näiteks nende korraldatud müügioskuste koolituse, kus osales 20 ettevõtjat ja mis oli tema hinnangul väga edukas, sest tekkis võrgustik turundusega tegelevatest inimestest ja idufirmadest. „Mitu ettevõtlusuuringut toob välja, et Eesti inimesed ei oska müüa, ei oska tegutseda globaalsetel turgudel, ei oska ehitada selliseid tooteid ja teenuseid, mida klient tahaks meelsasti vastu võtta, mis tähendab, et me keskendume nišioskustele, mitte ei tee laiu investorvalmiduse programme,“ kirjeldas ta.

Viies ja ilmselt kõige konkreetsem on plaan tekitada n-ö tarka kapitali ehk investeerida väga varase staadiumi investeerigutega tegelevatesse fondidesse ning panustada äriinglite arendamisse. Viimaste kohta märgib Vavulski, et Eestis on sadakond ingelinvestorit, kellest vaid neljandik on aktiivsed, ülejäänud üksnes jälgivad turul toimuvat.

Riigil ei ole nägemust

Heidi Kakko EstBANi tegevjuht

Eesti ei ole soodus koht, kus ettevõtlusega alustada. Riigil pole nägemust, kuidas teha Eesti väga heaks start-up'ide maaks. Sellel, et Eestil on rahvusvaheliselt idufirmade riigi maine, pole riigi tegemistega midagi pistmist.

Kui vaatame arenenud riikide start-up-ökosüsteeme, siis seal panustavad riigid tunduvalt rohkem. Eesti on selle kõrval alles lapsekingades. Kui oleme maksusoodustuste teemast rääkinud, vastatakse, et maksusüsteem on püha ja puutumatu ja kõigile ühesugune.

Startup Estonia on mulle valus teema, arvestades minu varasemat tööd Arengufondis. Mina tegin 2009. aastal majandusministeeriumile ettepaneku, et peaks olema idusid toetavad abinõud. Mul on hea meel, et mingisugune struktureeritum vaade Startup Estonia kujul tekkis, aga see võttis aega kuus aastat. Rauda on tükk aega taotud.

Liiga pikk laagerdumine

Seemnefondide teemal on aga selge plaan küpsemas. Nimelt on kavas järgmisel aastal välja kuulutada riigihange, et leida partnerid, kes hakkaks tegelema uute ärikiirenditega. Neisse investeerib Startup Estonia senistelt Arengufondi investeeringutelt teenitud tulu kahasse erakapitaliga. „Kui kõik etapid tehtud saame, on järgmise aasta lõpuks kuni kaks ärikiirendi fondi, kes osutavad start-up’idele nõustamisteenuseid ja investeerivad nendesse kapitali, millest osa on riiklik ja osa eraturult,“ selgitas Vavulski plaane.

Kuigi kiirendite ideed kiidetakse, on Goroško ka sel teemal pahane, sest jutt nende tegemisest on kestnud samuti juba poolteist aastat ning ta pole enda sõnul siiani saanud selget vastust, millal hanked tulevad. Ka Tehnopolil oleks huvi üks kiirendiprogramm kokku panna. Samuti panustaksid nad Goroško sõnul investorvalmidusse, kui Arengufond annaks selle kohta selge raamistiku. Tema hinnangul ei ole investorvalmidusega seni tegeletud.

„Ühest küljest on see õige, katuseorganisatsioonina peavad nad probleemid välja selgitama, aga see protseduur on aega võtnud pea kaks aastat. See on liiga pikk. Teiseks see väljund ei peegelda sisendit, mis on turule antud. Turu ootus on olnud teistsugune, kui need programmid, mida on proovitud,“ ütles Goroško.

Küsimusele, mis siis on need kõige olulisemad asjad, mida Startup Estonia on viimase aastaga saavutanud, vastab Vavulski kolme asjaga.

Esiteks on tema hinnangul hea kõik see, mida on tehtud cleantech'i valdkonnas, mis hõlmab endas idufirmasid, kes tegelevad keskkonda säästvate arendustega. Mullu oktoobris palgati selleks inimene, kes peaks paika panema konkreetse tegevusplaani. Samuti leiti Euroopast partner Climate KIC, kellega korraldati võistlus, kus osales 27 idufirmat. Vavulski hinnangul näitab see, et valdkonna vastu on Eestis huvi olemas. „Nišis süstemaatiliselt tegutsedes on võimalik tekitada sinna idufirmasid juurde,“ resümeerib ta.

Teisena pidas ta oluliseks eespool mainitud müügioskuste programmi. Sarnaseid asju on kavas teha ka teiste oskuste arendamiseks.

Kolmandaks mainis Vavulski projekti "Engage Estonia", mille eesmärk on omavahel kokku viia suurettevõtted idufirmadega. „Näidata neile, kuidas start-up-ärimudelit ära kasutades oleks võimalik oma äri uuenduslikuks muuta,“ selgitas ta. Piloodina testitud programm oli lühike, kuid kuna tagasiside oli hea, on sellele kavas jätk.

Seda, et Startup Estoniat üldse olemas olema ei peaks, ei usu Goroško, äriinglid ega väidetavalt ka suurem osa turuosalistest. Küll aga oodatakse, et programm tegutseks kiiremini ja kasutaks neile usaldatud raha väga sihipäraselt olemaolevate tugisüsteemide toetamiseks.

„Keskenduda tuleks järgmisele: Eesti kui tugeva potentsiaaliga start-up-riigi turundus, tegutsevate start-up-ettevõttele tuge pakkuvate organisatsioonide tegevuste rahastamine, et sisse osta soovitud eesmärk 1000 potentsiaalset ja tegutsevat start-up-ettevõtet aastaks 2023,“ leiab Goroško.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum