Uber tahab tuua Eestit Euroopale eeskujuks

"Eesti on digitaalmaailma omaks võtnud. Skype ja TransferWise on head näited Eestis valitsevast edasiviivast suhtumisest, mille tõttu usume, et on võimalus, et Eesti näitaks teed Euroopa Liidu tasandil," ütles Uberi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika kommunikatsioonijuht Gareth Mead intervjuus Äripäevale pärast oma ettekannet kommunikatsioonijuhtimise mõttekojas Kaja 2015.

Kui keeruline on kommunikatsioonijuhina tegutseda väga eripalgelistes piirkondades?

Kuigi riigid ja linnad on erinevad, on seal väljakutsed sarnased. Olgu see Moskva, Johannesburg või Brüssel – kõik on väga erineva linnad, aga kõigil on kohutavad ummikud. Väljakutsed võivad erineda vaid selle poolest, milline on nende tähtsuse järjekord. Näiteks Lõuna-Euroopas on töötus suurem probleem kui ummikud. Kuid ka neil on ummikutega probleeme. 

Mina küll tahaks osata helikopteriga lennata, kuid kahjuks ma ei kvalifitseeruks. (Naerab.) Helikopterite puhul teeme koostööd olemasolevate firmadega. Seda ärimudelit kasutame veel mitmes kohas, näiteks Marokos, Saudi Araabias ja ka Johannesburgis, kus teeme koostööd taksofirmadega. Nemad kasutavad meie rakendust, et saada rohkem kliente.

Kuidas siis nii, et paljud taksofirmad on teile pahased?

See sõltub riikidest. Mõnigates kohtades levib kahjuks palju valeinformatsiooni. Taksojuhtidele, kes on pidanud liisima oma sõiduki või maksma osa teenistusest taksofirmadele, öeldakse korduvalt, et me tuleme ja võtame neilt nende töö. Tegelikult paljudel sellistel turgudel mõned nende kolleegid või sõbrad leiavad, et neil on võimalus meiega liituda ja raha teenida. Näiteks Londonis kasutab mitusada klassikalise musta taksoga sõitjat Uberit taksole lisaks, et rohkem teenida. Meie oleme selgelt väljendanud, et igaüks, kes kasutab vedajana Uberi rakendust, ei pea üksnes meiega piirduma.

Teistel juhtudel on see viha arusaadav, sest need taskojuhid on töötanud valdkonnas, mida ei ole aastakümneid muudetud. Paljud neist on sellesse korralikult investeerinud, et saada litsenseeritud taksojuhiks. Näiteks Pariis on 80 aastaga kasvanud peaaegu kaks korda suuremaks, kuid litsentside hulk pole samavõrra kasvanud. Selle tulemusena vahetatakse litsentse ja müüakse neid naeruväärselt kõrgete hindadega. Mitusada tuhat eurot tuleb maksta taksoloa eest. Ilmselt mõistad, miks sellise investeeringu tegija oleks pahane. Probleem ei ole Uberis, vaid regulatsioonides, mis on üldse pannud lubade hulgale piiri ja ajanud nende hinna kõrgeks. Kui Pariisis oleks sama palju taksojuhte nagu Londonis ja New Yorgis, on vähetõenäoline, et need hinnad oleks nii astronoomiliselt kõrged.

Kas te peate Taxifyd oma konkurendiks?

Meie eesmärk on liigutada inimesi ühest kohast teise. Selle valdkonna skaala ulatus on üüratu, sinna käivad rongifirmad, rakendused nagu Taxify, traditsioonilised taksod ja palju muud. Me arvame, et selline konkurents on suurepärane, see on ideaalne! Tarbijana on sul valik, kellega sa tahad reisida.

Taxify on väga hea edulugu paljudel Euroopa turgudel. Teisteski riikides, kus me tegutseme, on väga tugev konkurent ees, näiteks USAs Lyft, Indias Ola. Need on suured ettevõtted, oma turgudel suuremad kui meie ja see on konkurentsile väga hea, sest see on tarbijatele hea.

Euroopas ei ole tarbijatel kahjuks eriti midagi peale Taxify ja veel mõne väiksema idufirma. Kuid ma olen kindel, et kui regulatsioonid saavad selgemaks ja moodsamaks, tekib konkurentsi juurde ja me tervitame seda.

Kui avatud üldse ollakse Euroopas regulatsioonide muutmisele?

Eri turgudel on erinevad arvamused. Ühest küljest Leedu ja Eesti, Suurbritannia ja Iirimaa on olnud vastutulelikud ja kaalunud, kas muuta olemasolevaid regulatsioone või teha uusi, mis on edasiviivad ja panevad kliendi esikohale. Teistes riikides on aegunud seadust rangelt järgitud, kuid samal ajal ka seal vaadatakse, kas see seadus on ka tänapäeval sobiv.

Milliseid soovitusi annaksite idufirmadele, kes tahaksid saada selliseks nagu Uber?

Esiteks, defineeri selgelt eesmärk, mida sa üritad teha, et inimeste elu parandada. Kui sa suudad selle ise sõnastada, on seda hiljem suuremale publikule palju lihtsam öelda. Inimesed on lojaalsed firmadele, kes neid aitavad.

Teiseks, leia see bränd, milline sa olla tahad. Näiteks TransferWise valis tänaval paljalt jooksmise – ta defineerib end kui lõbus ja loominguline ettevõte. Uberis me pole paljaks võtnud, aga oleme püüdnud oma tegevustesse nalja tuua. Defineeri enda jaoks, mille järgi sa tahaksid tuntud olla.

Kolmandaks, mine ja räägi oma lugu nii palju kui võimalik. Kui meil on Uberiga Euroopas üldse midagi valesti läinud, siis see, et me ei rääkinud piisavalt kiiresti oma lugu. Osalt seetõttu, et meil ei olnud piisavalt suur meeskond. 

Tuleks rääkida ajakirjanikega, poliitikutega, ükskõik kellega, kellel on huvi selle valdkonna vastu, kus sa tegutsed. Sest see töötab mõlemat pidi – sa ainult ei räägi oma lugu, vaid ka õpid, kuidas su brändi nähakse ja mida peaks muutma. See aitab kindlaks teha, kas su eesmärk on õige ja kas su bränd paistab sellisena, nagu sa tahad.