Kadri Põlendik • 4. november 2015 kell 16:30

Uber tahab tuua Eestit Euroopale eeskujuks

Uberi kommunikatsioonijuht Gareth Mead otsib Tallinnast oma meeskonnale täiendust.  Foto: Andras Kralla

Täna Eestis esinenud Uberi kommunikatsioonijuht Gareth Mead avaldas lootust, et kuna Eesti on oma digitaalarenguga Euroopas silma jäänud, õnnestub Uberil aidata siin muuta seadusi selliselt, et need sobiks ka teistesse Euroopa riikidesse.

Uber

2009. aastal San Franciscos USAs asutatud idufirma.

Asutajad on Travis Kalanick ja Garrett Camp.

Viib nutitelefonirakenduse abil kokku omavahel inimesed, kellel on vaja linnas liigelda, nendega, kes tahaksid inimesi sõidutada, ja võtab sealt vahendustasu.

Uberi juhid ei ole tegevusloaga taksojuhid, kuid neil peab olema juhtimisõigus ja firma kontrollib kõiki juhte, et nad vastaks teatud kriteeriumitele.

Koondab mitmesuguseid teenuseid nagu UberX, UberGo, UberPop, UberPool, UberBoat ja UberCopter.

Paljudes linnades on Uberi odav teenus tekitanud pahameelt kohalikes taksofirmades. Pariisis lõpetas Uberi odavaim teenus UberPop tegevuse, kuna väidetavalt on see seal ebaseaduslik.

"Eesti on digitaalmaailma omaks võtnud. Skype ja TransferWise on head näited Eestis valitsevast edasiviivast suhtumisest, mille tõttu usume, et on võimalus, et Eesti näitaks teed Euroopa Liidu tasandil," ütles Uberi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika kommunikatsioonijuht Gareth Mead intervjuus Äripäevale pärast oma ettekannet kommunikatsioonijuhtimise mõttekojas Kaja 2015.

Kui keeruline on kommunikatsioonijuhina tegutseda väga eripalgelistes piirkondades?

Kuigi riigid ja linnad on erinevad, on seal väljakutsed sarnased. Olgu see Moskva, Johannesburg või Brüssel – kõik on väga erineva linnad, aga kõigil on kohutavad ummikud. Väljakutsed võivad erineda vaid selle poolest, milline on nende tähtsuse järjekord. Näiteks Lõuna-Euroopas on töötus suurem probleem kui ummikud. Kuid ka neil on ummikutega probleeme. 

Firmana usume, et saame nende probleemidega aidata. Minu ülesanne on anda kohalikele meeskondadele suuniseid, kuidas seda mõtteviisi levitada. Miski ei ole parem kohalikest teadmistest, mistõttu tahan oma meeskonda leida ka Tallinnast kedagi, kes looks usaldust, häid suhteid ja jutustaks meie lugu Balti riikides. 

Kuid kultuuriline keskkond on ju teistsugune, kui võrrelda näiteks Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Rootsit. Kas see teeb Teie tööd raskemaks?

Väga raske on kopeerida midagi, mida oled teinud LAVis ja tahad viia Rootsi. Teema võib olla sama, kuid selle rakendamine peab olema väga teistsugune.

Samas midagi sellist nagu UberCopter töötab universaalselt. Kõik tahavad, et neil oleks võimalus vajutada nuppu ja saada sõita helikopteriga. Kuid kui rääkida mõnel tõsisemal teemal, nagu purjuspäi juhtimine, siis mõne rootslase suhtumine sellesse võib olla väga palju erinev sellest, mida mõtleb keegi Johannesburgis. Oluline on mõista turgu, töötada inimestega kohapeal ja kohaneda üleüldise arusaamaga, et Uberil on positiivne mõju purjuspäi juhtimisele.

Räägime korraks sellest UberCopterist. Kuidas teil üldse selline idee tekkis?

(Naerab.) Kõik vestlused Uberi teemal kipuvad tiirlema selle ümber, kuidas sõidutada inimesi autodes, aga me oleme midagi palju enamat. Idee vedada inimesi helikopteriga on hea võimalus näidata, et me ei tegele üksnes autodega. UberCopter töötab Kaplinnas, Bangkokis ja Cannes’is, kus on igal pool olnud tõeline vajadus selle järele.

Näiteks Cannes’is on lähim lennujaam kõrvalasuvas Nice’i linnas ja liiklus nende vahel on kohutav. Seega Cannes’i filmifestivalil tutvustasime UberCopterit ja siis Paris Hilton ja teised soovijad said väga lihtsalt sõita lennujaama ja Cannes'i vahet. Seega on vaja aru saada klientide vajadusest.

Gareth Mead

Uberi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika kommunikatsioonijuht.

Töötanud 8 aastat BBCs reporterina poliitika ja äri valdkonnas.

2005. aastal ühines korporatiiv- ja finantskommunikatsiooni teenuseid pakkuva avalike suhete bürooga Abchurch Communications.

Chartered Institute of Public Relations valis ta 2008. aasta nooreks kommunikatsioonijuhiks.

Töötas kuus ja pool aastat Richard Bransonile kuuluvas Virgin Medias meediasuhete osakonna juhina.

2015. aastal ühines Uberiga.

Autot võib ju pea igaüks juhtida, aga kopteriga päris nii ei ole. Kuidas te sinna juhid leiate?

Mina küll tahaks osata helikopteriga lennata, kuid kahjuks ma ei kvalifitseeruks. (Naerab.) Helikopterite puhul teeme koostööd olemasolevate firmadega. Seda ärimudelit kasutame veel mitmes kohas, näiteks Marokos, Saudi Araabias ja ka Johannesburgis, kus teeme koostööd taksofirmadega. Nemad kasutavad meie rakendust, et saada rohkem kliente.

Kuidas siis nii, et paljud taksofirmad on teile pahased?

See sõltub riikidest. Mõnigates kohtades levib kahjuks palju valeinformatsiooni. Taksojuhtidele, kes on pidanud liisima oma sõiduki või maksma osa teenistusest taksofirmadele, öeldakse korduvalt, et me tuleme ja võtame neilt nende töö. Tegelikult paljudel sellistel turgudel mõned nende kolleegid või sõbrad leiavad, et neil on võimalus meiega liituda ja raha teenida. Näiteks Londonis kasutab mitusada klassikalise musta taksoga sõitjat Uberit taksole lisaks, et rohkem teenida. Meie oleme selgelt väljendanud, et igaüks, kes kasutab vedajana Uberi rakendust, ei pea üksnes meiega piirduma.

Teistel juhtudel on see viha arusaadav, sest need taskojuhid on töötanud valdkonnas, mida ei ole aastakümneid muudetud. Paljud neist on sellesse korralikult investeerinud, et saada litsenseeritud taksojuhiks. Näiteks Pariis on 80 aastaga kasvanud peaaegu kaks korda suuremaks, kuid litsentside hulk pole samavõrra kasvanud. Selle tulemusena vahetatakse litsentse ja müüakse neid naeruväärselt kõrgete hindadega. Mitusada tuhat eurot tuleb maksta taksoloa eest. Ilmselt mõistad, miks sellise investeeringu tegija oleks pahane. Probleem ei ole Uberis, vaid regulatsioonides, mis on üldse pannud lubade hulgale piiri ja ajanud nende hinna kõrgeks. Kui Pariisis oleks sama palju taksojuhte nagu Londonis ja New Yorgis, on vähetõenäoline, et need hinnad oleks nii astronoomiliselt kõrged.

Kas te peate Taxifyd oma konkurendiks?

Meie eesmärk on liigutada inimesi ühest kohast teise. Selle valdkonna skaala ulatus on üüratu, sinna käivad rongifirmad, rakendused nagu Taxify, traditsioonilised taksod ja palju muud. Me arvame, et selline konkurents on suurepärane, see on ideaalne! Tarbijana on sul valik, kellega sa tahad reisida.

Uber plaanib Eesti abil Euroopa seadusi muuta

Kaja mõttekojas tõstatud küsimusele, kas Uber üldse tahab reguleeritud olla, vastasid nii Gareth Mead kui ka Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar, et jah, nad tahavad, et neid reguleeritakse.

Metsari sõnul näeb ettevõte, et Eestis on võimalus tekitada selge struktuur, kuidas peaks toimima sõidujagamine, ja neid põhimõtteid saaks seejärel laiendada ka teistele jagamismajandusel põhinevatele teenustele. "Me juba reguleerime end oma taustakontrollidega, aga tarbija tahab, et riik oleks teinud kõik, mis tema võimuses, et me oleks kohustatud neid asju tegema. Teeme neid hea meelega, aga tahame ka süsteemi, kus sa tead, et kui tellid Uberi kaudu auto, siis need vastavad teatud kriteeriumitele," selgitas Metsar.

Tema sõnul töötab ettevõte selle nimel, et teha Eestist näide, kuidas peaks asju korraldama, ja siis minna selle teadmisega teistesse riikidesse. "Juba on riike Kesk-Euroopas, kes ütlevad, et olgu, te tahate seda raamistikku, aga näidake, kus Euroopas on seda enne kasutatud. Eesti maine Euroopas on väga hea. Kui me saame näidata, et oleme Eesti valitsusega koostööd teinud ja tulnud sellise lahendusega, mis muide töötab, on läbipaistev ja kõik maksud saavad tasutud, siis see on asi, mille nimel pingutada."

Taxify on väga hea edulugu paljudel Euroopa turgudel. Teisteski riikides, kus me tegutseme, on väga tugev konkurent ees, näiteks USAs Lyft, Indias Ola. Need on suured ettevõtted, oma turgudel suuremad kui meie ja see on konkurentsile väga hea, sest see on tarbijatele hea.

Euroopas ei ole tarbijatel kahjuks eriti midagi peale Taxify ja veel mõne väiksema idufirma. Kuid ma olen kindel, et kui regulatsioonid saavad selgemaks ja moodsamaks, tekib konkurentsi juurde ja me tervitame seda.

Kui avatud üldse ollakse Euroopas regulatsioonide muutmisele?

Eri turgudel on erinevad arvamused. Ühest küljest Leedu ja Eesti, Suurbritannia ja Iirimaa on olnud vastutulelikud ja kaalunud, kas muuta olemasolevaid regulatsioone või teha uusi, mis on edasiviivad ja panevad kliendi esikohale. Teistes riikides on aegunud seadust rangelt järgitud, kuid samal ajal ka seal vaadatakse, kas see seadus on ka tänapäeval sobiv.

Milliseid soovitusi annaksite idufirmadele, kes tahaksid saada selliseks nagu Uber?

Esiteks, defineeri selgelt eesmärk, mida sa üritad teha, et inimeste elu parandada. Kui sa suudad selle ise sõnastada, on seda hiljem suuremale publikule palju lihtsam öelda. Inimesed on lojaalsed firmadele, kes neid aitavad.

Teiseks, leia see bränd, milline sa olla tahad. Näiteks TransferWise valis tänaval paljalt jooksmise – ta defineerib end kui lõbus ja loominguline ettevõte. Uberis me pole paljaks võtnud, aga oleme püüdnud oma tegevustesse nalja tuua. Defineeri enda jaoks, mille järgi sa tahaksid tuntud olla.

Kolmandaks, mine ja räägi oma lugu nii palju kui võimalik. Kui meil on Uberiga Euroopas üldse midagi valesti läinud, siis see, et me ei rääkinud piisavalt kiiresti oma lugu. Osalt seetõttu, et meil ei olnud piisavalt suur meeskond. 

Tuleks rääkida ajakirjanikega, poliitikutega, ükskõik kellega, kellel on huvi selle valdkonna vastu, kus sa tegutsed. Sest see töötab mõlemat pidi – sa ainult ei räägi oma lugu, vaid ka õpid, kuidas su brändi nähakse ja mida peaks muutma. See aitab kindlaks teha, kas su eesmärk on õige ja kas su bränd paistab sellisena, nagu sa tahad.

Hetkel kuum