Kõrge inflatsioon vähendas inimeste ostujõudu. Reaalpalgad hakkasid dramaatiliselt vähenema ja vaesus hakkas kiiresti kasvama.
Maailmapank prognoosib, et Venemaal kasvab vaesuse määr tempos, mida viimati nähti 1998.-1999. aasta finantskriisi ajal. Alates 2000. aastast, mil
Vladimir Putin võimule tuli, on vaesus vähenenud poole võrra. Sellele aitas kaasa ka naftahindade kiire kasv eelmisel kümnendil.
Venemaa tööturul on ettevõtetel komme kohanduda raskete aegadega palkasid ja töötunde vähendades, mitte töötajaid koondades. Töötuse määr oli 2014. aasta novembris 5,2 protsenti. 2015. aastal hakkas töötus kasvama, aga tänaseks on jõutud tagasi 5,2 protsendini.
Kuna sissetulekud kahanevad, siis tarbijad on vähendanud kulutusi kallitele harjumustele. Näiteks reisitakse vähem ja loobutakse luksuskaupadest. Lisaks sellele on tarbijad rohkem eelistama hakanud Venemaa toidutooteid. Rubla odavnemine muutis välismaised kaubad kallimaks.
Venemaa suurimad naftatootjad on odavast rublast kasu lõiganud. Seda tänu maksusüsteemile ja asjaolule, et kulutused tehakse peamiselt rublades. Käivet saadakse aga välisvaluutades. See on aitanud nafta hinnalangusest tulenevat lööki pehmendada. Venemaa valitsus kaalub nüüd niinimetatud juhusliku tulu maksu (windfall tax), mis vähendaks odavamast rublast saadavat kasu rublast.