Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erakooliseaduse muutmine läheb riigikokku

    Laps aabitsat lugemas.Foto: Julia-Maria Linna

    Valitsus kiitis täna heaks erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu ning saadab selle edasi riigikogule.

    Valitsuse ettepaneku järgi muutub erakoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Seaduse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoole toetada kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik.
    Võrreldes valitsusele esitatud eelnõuga pikendati tänasel istungil seaduse jõustumise üleminekuaega. Seni oli ette nähtud jõustumistähtajaks järgmise aasta esimene september, mida pikendati 1. jaanuarile 2017, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
    Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Eelnõu teeb ettepaneku toetada neid koole tunduvalt suuremas mahus ning pikema aja vältel.
    Riik tasub praegu ja tulevikus nii erakoolidele kui ka omavalitsustele iga õpilase kohta võrdselt haridustoetust õpetajate, direktorite palkade, koolilõuna ja õppekirjanduse jm jaoks. Kohalik omavalitsus ehk koolipidaja katab oma koolide tegevuskulud ise. Seda makstakse eelarvest, mis ei tule riigilt, vaid mis kogutakse oma tuludena, nt tulumaks,  tasandusfond või muu omavalitsustulu.
    Mitmed omavalitsused nagu Tartu, Rakvere, Viljandi ja Pärnu on juba teatanud, et nad kavatsevad jätkuvalt toetada erakoole. Tallinn ei ole veel selget seisukohta välja öelnud.
    Erakoolidel on võimalik veel lisaks küsida täiendavalt õppemaksu, munitsipaalkoolides peab olema kõigile haridus õppemaksuta.
    Riigikohus leidis 2014. aastal, et omavalitsust ei saa kohustada erakooli tegevuskulusid kinni maksma, sest omavalitsuse ülesanne on tagada oma koolide eelarved ja kvaliteetne üldharidus munitsipaalkoolides.
    Erakoolides õppijad moodustavad neli protsenti kõigist õppijatest. Möödunud õppeaasta seisuga oli õpilasi erakoolides 5753.  Olemasolev regulatsioon on kasvatanud erakoolide arvu. 2010. aastal oli erakoole 31, 2014. aastaks kasvas erakoolide arv 46ni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mari-Liis Kukk: saatuslik loogika, mis ähvardab krüptoparadiisi põrguks muuta
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Börsiettevõtted, te ju oskate palju paremini
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Saksamaa külmavärinad jõudsid Eesti sauna- ja majatootjateni
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.