India suurettevõte palkab Eestis sada inimest

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 3. detsember 2015 kell 16:08
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
India suurettevõte palkab Eestis sada inimest
HCL Technologiesi finantsteenuste president Rahul Singh võtab president Toomas Hendrik Ilveselt vastu kingitust.Foto: Andras Kralla
Ülemaailmne IT-ettevõte HCL Technologies avas täna Ülemiste Citys oma regionaalse arenduskeskuse, kuhu plaanib järgmise aasta lõpuks palgata 100 inimest.
HCL Technologies
Ülemaailme IT-teenuseid pakkuv börsiettevõte.
IPO toimus 1999. aastal, börsile läks 2000. aastal.
Tegutseb 31 riigis.
Konsolideeritud käive ulatub 6,1 miljardi USA dollarini.
HCLis töötab üle 4500 spetsialisti ning ettevõte osutab teenuseid rohkem kui 200 Euroopa kliendile
Keskendub kõrgetasemeliste teenuste pakkumisele, mille keskmes on väärtuse loomine ja innovatsioon.
Ettevõttel on integreeritud teenuseportfell, mis sisaldab teenuseid nagu ettevõtete digitaliseerimine, IOTga (internet of things) seotud lahendused, ESO (engineering services outsourcing) ja uue põlvkonna IT-teenused.
6,1 miljardi dollarise (ca 5,6 mld eurose) käibega börsifirma on esimene India ettevõte Eestis ja üks kaheksast maailma IT-ettevõttest, mis teenis mullu üle miljardi dollari (900 mln euro) netokasumit.
HCL Technologies finantsteenuste president Rahul Singhi sõnul otsustas ettevõte Tallinna kasuks kolmel põhjusel: siinne talendikas tööjõud, lähedus Põhjamaadele ja sealtkaudu nende võtmeklientidele ning Eesti kui e-riik.
„Tallinn on tuntud oma väga heade oskustega talentide poolest, kes on spetsialiseerunud digitaalsetele ja moodsatele rakendustele. Need on tulevikutehnoloogiad ja aitavad ka HCL klientide vajadusi täita,“ märkis Singhi. Ta lisas, et siin mõistetakse hästi neid tehnoloogiaid, mida HCL tahaks rakendada, et oma klientidele veelgi kasulikum olla.
Nii füüsiline kui ka kultuuriline lähedus Soomele, Rootsile ja teistele Põhjamaadele on tema sõnul HCLile väga oluline, sest siit saavad nad palju paremini teenindada oma kliente, kelle hulka kuuluvad näiteks Nordea, Ikea, H&M, Statoil ja paljud teised.
Eesti tuntus e-riigina on Singhi hinnangul samuti oluline, sest näitab, et siinsed inimesed suudavad välja töötada uusi tehnoloogiaid, mis sobivad nende nägemusega 21. sajandi ettevõttest. „Eestis on e-ühiskonna arengus toimunud viimase kümne aasta jooksul märkimisväärne progress, kus koos töötavad era- ja avalik sektor, mida ühendab turvalise isikutuvastuse selgroog,“ ütles Singhi. Ta tõi Eesti saavutustena esile e-residentsuse, e-maksuameti ja e-teenused tervise valdkonnas, mis peegeldavad, kui vastuvõtlikud ollakse siin uutele IT-lahendustele.
Sallimatuid väikeriike ähvardab majanduslik isolatsioonToomas Hendrik Ilves, Eesti president
Kui me vaatame, kuidas IT on arenenud, siis see ei ole enam kulu, nagu paljud ettevõtted seda kunagi nägid, vaid sellest on saanud konkurentsieelis. Meie siin Eestis avastasime seda üsna varakult, juba 1990ndatel, kui nägime, et tehnoloogia teeb meie riigi edukamaks ja annab konkurentiseelise, kui oleme jätkuvalt innovaatilised. HCLil on sarnane vaade, see on nii meile kui ka HCLile uks tulevikku.
Eestis oleme ühest küljest näinud IT-innovatsiooni kui teed tulevikku, samal ajal on see olnud oluline meie inimeste arendamisel. Haridus on asja võti, mistõttu tegime pilootprogrammi, et õpetada lastele programmeerimist või koodi kirjutamist esimeses klassis. See on loogiline, sest juba keeli õpitakse esimese klassis, ainult et programeerimisel ei ole vaja pähe õppida ebareeglipäraseid tegusõnu - kõik põhineb loogikal.
Spetsialistide palkamine on väljakutse igal pool Euroopas, sest sedavõrd vähe inimesi tunneb huvi matemaatika või teiste reaalainete vastu. Kuid me kõik peame sellele kaasa aitama, et täita tulevikus tööjõu nõudlust. Me ei saa seda üksi teha, selleks on vaja inimesi väljaspoolt Eestit ja me peame kindlustama, et meil on sõbralik keskkond neile, kes siin töötavad. Sest kui meil ei ole globaliseeruvas maailmas keskkond, mis põhineb salliuvusel ja mõistmisel, siis ähvardab eriti meiesuguseid väiksemaid riike majanduslik isolatsioon ja ma loodan, et siinsed inimesed mõistavad seda.
Singhi selgitas, et oluline osa HCL Technologiesi nägemusest on arusaam 21. sajandi ettevõttest, mis kasutab kõige uuemaid ja moodsamaid tehnoloogiaid. Seetõttu kavatseb India firma palgata siia järgmise aasta lõpuks vähemalt 100 inimest, kellest ligikaudu 60% oleks kohalikult turult leitud tööjõud ja ülejäänud tuleksid HCL teistest arenduskeskustest. „Me otsime IT-alaste oskustega inimesi, kellel on kogemusi digitaalmaailmas ja moodsate rakendustega, mida on vaja ühes 21. sajandi ettevõttes,“ kirjeldas Singhi inimesi, kes võiksid HCLi tööle kandideerida.
HCL Technologiesi tegevjuht Anant Gupta kirjeldas oma blogis, et 21. sajandi ettevõtet iseloomustavad viis aspekti: kogemusekeskne, tulemuspõhine, väle ja kerge, teenusele orienteeritud, ökosüsteemist kannustatud. Viimane on ilmselt ka üks põhjusi, miks HCL eelistas just Eestit ja Ülemiste Cityt.
Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak ütles, et HCLi tulek Ülemiste Citysse on äärmiselt oluline, sest varem ei ole nii suur ettevõte, mille käive on siuliselt sama suur kui Eesti riigieelarve, oma regionaalset keskust siia toonud. "Meile on olulised rahvusvahelised ettevõtted, kes näevad potentsiaali siin areneda ja kasvada," sõnas ta.
Ülemiste City on Nõlvaku teatel väga kiiresti arenenud, sest linnakut juhtivad kaks ettevõtet on teinud agressiivset rahvusvahelist müüki, et siia rohkem ettevõtteid meelitada. "Ma ei tea, et ükski teine ettevõtte niimoodi rahvusvaheliselt end müüks. Meil kulub sellele sadu tuhandeid aastas," sõnas Nõlvak.
Ta märkis, et HCLi tulek on suur asi, sest see näitab, et Eestit usaldatakse. "India jaoks on Eesti ju midagi täiesti uut. Sa võid ükskõik mida müüa, aga lõpuks nad peavad sind usaldama." Olulist tööd on siin teinud tema sõnul Eesti suursaadik Indias Viljar Lubi, kel on India ettevõtjate seas palju vajalikke kontakte.
Vaja on teadmisi ja inimesiHanno Tomberg, EASi juhatuse esimees
Me oleme HCLiga kontaktis olnud juba kaks aastat. Kui ma õigesti mäletan, siis esimene kokkupuude oli 2014. aastal World Mobile kongressil, kust hakkas peale HCLi huvi Eesti vastu. Mul on hea meel, et meie töö HCL siia meelitada on olnud viljakas ja lõppenud selle suurepärase arenduskeskuse loomisega.
EAS töötab selle nimel, et saada rohkem välisinvesteeringuid. Investeeringutest rohkem on meil aga vaja teadmisi ja inimesi, kes on tehnoloogiateadlikud ja kes saaks Eestisse panustada.
Lugesin HCLi tegevjuhi Anant Gupta blogi, kus ta kirjeldas, milline on 21. sajandi töötaja. Ta ei ole ekspert oma valdkonnas, vaid hea suhtleja. Ma loodan, et te toote ka Eestisse rohkem kommunikatsiooniteadmisi, mis aitavad meie IT-spetsialistidel ja inseneridel olla suhtlemisaltimad.
Lubi ütles pressiteate vahendusel HCLi laienemist kommenteerides, et programmeerimiskeeled Java ja Phyton on India-Eesti suhetes uus lingua franca. „Mul on väga hea meel, et HCL avab Tallinnas oma keskuse. Olen veendunud, et koostööl IT-valdkonnas on kaugelt suurim mõju kahe riigi suhete arendamisel. HCL on soojalt teretulnud,“ nentis ta.
Tallinna üksus on HCLile üheksas Euroopas, Singhi sõnul täiendab see hästi nende senist võrgustikku, mis omakorda aitab kliente sujuvamalt teenindada. „Kui klient tuleb meie juurde ja soovib mõnd spetsiifilist tehnoloogiat, siis me saame pöörduda vastava turu poole, kus on see kompetents olemas,“ kirjeldas ta võrgustiku eeliseid. Kokku tegutseb HCL rohkem kui 30 riigis.
Osana laiemast Euroopa-strateegiast tehnoloogilise innovatsiooni kiirendamisel ning klientide vajaduste täitmisel, investeerib HCL migratsioonilahendustesse, rakenduste kaasajastamisse ja tulevikukindlasse digiteenuste arhitektuuri. HCL toob oma klientideni hulga teenuseid, sealhulgas rakenduste arendamine, digitaalsete ja põhisüsteemide transformatsioon, süsteemide moderniseerimine ja infrastruktuuriteenused.
22 fotot
President Ilves avas India päritolu IT-ettevõtte Tallinna arenduskeskuse.Foto: Andras Kralla
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum