Sirje Rank • 3. detsember 2015
Jaga lugu:

Mida ja milleks teeb täna Mario Draghi

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi  Foto: Scanpix/Reuters

Kõik agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikud ootavad Euroopa Keskpangalt täna Euroopa majandusele lisastiimulit.

Arvatakse, et keskpank kas pikendab või laiendab oma märtsis käivitatud varade tugiostuprogrammi ehk rahatrükki või kärbib keskpangas hoiustamise negatiivset intressimäära veelgi sügavamale miinusesse. Keskpanga juht Mario Draghi on pigem osanud üllatada.

Milleks lisastiimul just praegu?

Euroopa Keskpanga 1,1 triljoni euro suurune varaostuprogramm on poole peal, kuid inflatsioon võngub jätkuvalt nulli lähedal ning poliitikategijad muretsevad, et see võib nii madalal tasemel juurduda.

„Mida negatiivsemaks muutuvad inflatsiooniootused, seda kõrgemad on reaalintressid,“ ütles Mario Draghi keskpanga eelmise nõupidamise järel oktoobris. „See on üks põhjusi, miks me kaalume täiendavaid ebastandardseid rahapoliitilisi meetmeid."

Euroala majandus näitab küll toibumise märke ja tööpuudus väheneb, kuid Draghi ei taha riskida, et keskpanga usaldusväärsus kõikuma lööb, kui inflatsioonisihti juba nii pikalt saavutada ei õnnestu.

Keskpanga mandaat on hoida euroala inflatsioon 2% lähistel, viimased kaks aastat on keskmine inflatsiooninäit euroalal olnud allpool 1% taset. Arenevate turgude aeglustuv majandus ja geopoliitiliste riskide kasv võib eesmärgi saavutamise veelgi raskemaks teha.

Kas lisastiimul saaks inflatsioonile elu sisse?

Septembris prognoosis Euroopa Keskpank, et inflatsioon kiireneb tuleval aastal 1,1%-le ja 2017. aastal 1,7%-le. Täna avaldab pank uue prognoosi – ilmselt kärbitakse inflatsiooniootusi veidi allapoole.

Novembris oli euroala inflatsioon Eurostati eile avaldatud kiirhinnangu järgi 0,1%.

Oktoobris 1,1%-le kiirenenud alusinflatsioon, kust on välja võetud nafta ja toiduainete hinnad, aeglustus novembris 0,9%-le.

Mis teeb euro?

Euro on 2013. aasta lõpust USA dollari suhtes agentuuri Bloomberg andmeil odavnenud 23%, kaubeldes täna 1,0586 dollari tasemel eurost. Selle aasta ja viimase 12 aasta mõõnarekordi tegi euro märtsis, puutudes 1,0458 dollari taset.

ABN Amro, Bank of America Merrill Lynch ja Goldman Sachs Group prognoosivad, et euro kurss jõuab tuleval aastal dollariga samale tasemele ja vajub sellest läbi. Nii nõrka eurot pole nähtud 2012. aastast saadik.

Rahvusvahelise panga Standard Chartered andmeil on paljud maailma keskpangad möödunud aastast alates oluliselt euro osakaalu reservides vähendanud. Septembris avaldatud IMFi andmete järgi oli euro osakaal keskpankade reservides kahanenud teises kvartalis 21%-le võrreldes 24%ga eelmise aasta samal ajal. USA dollari osakaal on samal ajal kasvanud 61 protsendilt 64%-le.

Kuidas keskpank varaostuprogrammi võimendab?

Mario Draghi on korduvalt öelnud, et Euroopa Keskpank saab muuta varaostuprogrammi komponente, suurendada mahtu või pikendada kestust.

Praegu on otsustatud, et varaostuprogramm kestab vähemalt 2016. aasta septembrini. Algusest saadik on aga rõhutatud, et programm kestab seni, kuni inflatsioon liigub kindlalt 2% suunas.

Kui programmi juba praegu kuue kuu või aasta võrra pikendada, saadab see signaali, et Euroopa Keskpanga bilanss suureneb märkimisväärselt.

Räägitud on ka võimalusest, et igakuine ostumaht (praegu 60 miljardit eurot) suureneb. Siin on mõned analüütikud arvanud, et nii võib keskpank 2016. aasta lõpuks jõuda olukorda, kus sobivaid varasid pole turult enam võtta. Võimalik lahendus on lisada varaklasse, mida programmi raames osta võib.

Millist mõju annaks keskpangas hoiustamise niigi negatiivse baasintressimäära uus kärbe?

Lühiajalistele rahaturu intressidele oleks mõju ilmselt väike, küll aga mõjutaks see euro kurssi ning peaks vähemalt teoreetiliselt mõjutama panku raha keskpanka parkimise asemel tootlikumalt kasutama – näiteks firmadele ja majapidamistele välja laenama.

Ühtlasi on praegu otsustatud, et varade tootlus, mida Euroopa Keskpank ostab, ei või olla madalam kui keskpangas hoiustamise intressimäär. Negatiivse intressimääraga saavad praegu laenu juba ka hiljutised kriisiriigid Iirimaa ja Portugal ning hiigelvõlaga Itaalia. Agentuuri Bloomberg andmeil on üks kolmandik euroala kahe triljoni dollari väärtuses võlakirjadest negatiivse intressimääraga. 

Analüütikud prognoosivad, et keskpank kärbib seda intressimäära veel 10 baaspunkti võrra sügavamale miinusesse, millega kasvab sobivate võlakirjade hulk. Samuti on arutatud võimalust alampiirist üldse loobuda.

Kas Euroopa Keskpank teeb pigem vähem kui rohkem?

Mario Draghi on Euroopa Keskpanka juhtinud neli aastat ning selle aja jooksul on ta korduvalt näidanud, et suudab investoreid oma julgete ja ootamatute sammudega üllatada. See on ajanud ootused üles ka keskpanga tänase nõupidamise eel. Turud on Mario Draghilt jõulukingi juba lahti pakkinud. Nii jääb näha, mida keskpank otsustab, et turgudele mitte pettumust valmistada.

Kuidas mõjutab Euroopa Keskpank teisi keskpanku?

Reeglina on Euroopa Keskpanga rahapoliitika lõdvendamisele reageerinud ka selliste riikide keskpangad nagu Taani, Rootsi, Šveits, et nende ekspordisektor tugevnevast valuutast ei kannataks.

Draghi võtab nüüd sisuliselt teatepulga USA keskpangalt üle, mis valmistub oma lõdva rahapoliitika tsüklist välja tulema. Morgan Stanley on rehkendanud, et Euroopa Keskpanga varaostuprogrammi laiendamine koos Jaapani keskpanga tugiostudega aitab maailmamajanduses korvata USA ja Suurbritannia keskpanga tugiostuprogrammide lõpetamise. Ja ka USA keskpanga intressimäärade tõusud saavad esialgu olema väga ettevaatlikud ja tagasihoidlikud.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum