Eesti Pank trükkis 1,4 miljardit eurot

Kokku on Elering emiteerinud 225 miljoni euro eest võlakirju, millest seega praeguseks ligi neljandik kuulub Eesti Pangale.

Keskpanga pressiesindaja Viljar Rääsk selgitas, et see ei tähenda raha minekut Eesti firmasse. “Keskpankadel on keelatud osta otse võlakirja emiteerijalt, vaid me tohime osta järelturult. Seega ei lähe meie loodav raha Eleringi kätte, vaid selle investori kätte, kelle käes on praegu Eleringi võlakirjad,” rääkis Rääsk.

Ta lisas, et Elering ei võida otseselt euroala keskpankade varaostukavast. “Eleringi võlakirjade müüja võib olla investor Eestis, aga võib olla ka mujal. Samamoodi võib spekuleerida, et kui mõni Eesti investor, näiteks kommertspank, on ostnud mõne euroala valitsuse võlakirja, siis ta on saanud seda järelturul müüa selle riigi keskpangale.”

Rääski sõnul ei saagi ostjate-müüjate väljaselgitamisel täpsemaks minna, sest see turg toimib vahendajate kaudu ehk siis ostja ei tea müüjat.

Eesti Panga tugiostud on osa Euroopa Keskpanga mullu märtsis alustatud varaostukavast (nn rahatrükk – toim), mille eesmärk on aidata kaasa madala inflatsiooni tekitamisele. Euroala keskpankade peaülesanne on hoida euroala keskmisena inflatsiooni keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal.

Euroala keskpangad ostavad erasektori käest igas kuus 60 miljardi eest varasid, sellest ligi 50 miljardit moodustavad avaliku sektori, peamiselt euroala riikide valitsuste võlakirjad.

Kui keskpangad ostavad erasektori investorite käest varasid kokku, siis tekib erainvestoritel surve müügist laekunud raha mujale investeerida, mis parandab ettevõtete ja majapidamiste laenuvõtmise tingimusi. Lõpptulemusena peaks majanduskasv ja sellega koos ka hinnakasv kiirenema.

Euroala riikide keskpangad ostavad erasektori käest oma riigi valitsuse võlakirju. Kuna Eesti riigil pole võlakirju, siis ostab Eesti Pank valdavalt Euroopa rahvusvaheliste organisatsioonide võlakirju. Lisaks saab Eesti Pank alates juunist osta ka riigile kuuluva võrguettevõtte Elering ASi võlakirju.

Ühes kuus ostab Eesti Pank keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju. Ostude maht – 50 miljardit eurot kuus – jagatakse keskpankade vahel laiali Euroopa Keskpanga kapitalivõtme alusel ning Eesti Panga osaluse suurus on 0,274%.

Varaostude mõjul muutub laenamine soodsamaks ka Eesti ettevõtetele ja majapidamistele ning samuti valitsuse jaoks. Seega võidab varaostudest ka Eesti, kuigi meil pole oma valitsuse võlakirju, mida keskpank saaks osta.