Sirje Rank • 10. detsember 2015 kell 11:00

Rootsi minister: fantastiline majanduskasv

Magdalena Andersson  Foto: EPA

Eesti ühe peamise kaubanduspartneri Rootsi majandus kasvab kiireimas tempos 2011. aastast ning Nordea pank prognoosib, et Rootsist saab lähiaastateks piirkonna kasvumootor.

„Fantastiline,“ kommenteeris Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson viimaseid majandusnäitajaid agentuurile Bloomberg. „Rühib nagu vedur.“

Kolmandas kvartalis kasvas Rootsi majandus aasta baasil 3,9 protsenti. Eelnenud kvartaliga võrreldes oli kasv 0,8%, ületades kahekordselt majandusekspertide prognoosid.

„Rootsi majanduskasv üllatab jätkuvalt positiivses suunas,“ nendib ka Nordea pank oma värskes Põhjala piirkonna majandusülevaates, lisades, et lähiajal saab see eelarvest lisastiimulit ka pagulaskriisi tõttu, kuna tarbimine sellega seoses kasvab. See lisab kahel järgneval aastal Rootsi SKP-le 0,5%. Panga prognoosi järgi kasvab Rootsi SKP nii tänavu kui ka tuleval aastal 3,5%.

Magdalena Anderssoni sõnul aitab lisandunud maksulaekumine rahastada lisaeelarvet, mis esitati läinud kuul pagulastega seotud kulude katmiseks. Valitsus kaalus vahepeal juba oma „pühade lehmade“ tapale viimist ehk rangete eelarvereeglite õgvendamist, et järsu kulude kasvuga toime tulla. Nüüd võib eelarveauk jääda kardetust väiksemaks. Kokku hinnatakse tuleval aastal pagulaste vastuvõtuga seotud kulude suuruseks ligikaudu 60 miljardit Rootsi krooni.

Rootsi valitsus on vahepeal sisserände reegleid karmistanud ja taastanud ajutise piirikontrolli, et põgeniketulva oluliselt vähendada – 10 000 tulijalt nädalas ca 2000-le. Ettepanek sulgeda Rootsit ja Taanit ühendav Öresundi sild tuli valitsusel siiski tagasi võtta.

Keskpangal kergem

Veel üks sel nädalal tulnud positiivne majandusuudis andis märku inflatsiooniootuste kasvust Rootsi majanduses. See vähendaks vajadust täiendavate rahapoliitiliste meetmete järele, millega Rootsi keskpank on püüdnud inflatsioonile elu sisse puhuda.

Rootsi keskpanga enim jälgitud baasintressi määr on juba erakorralise abinõuna -0,35% tasemel ning keskpank on käivitanud Rootsi versiooni rahatrükist ehk võlakirjade tugiostu programmist. Survet Rootsi keskpangale vähendas ka Euroopa Keskpanga oodatust väiksemaks jäänud lisastiimul, mis eeldanuks vastusammu, et Rootsi kroon ülemäära ei tugevneks. Nüüd arvavad Swedbank ja Danske Bank et tuleval nädalal rahapoliitikat arutav Rootsi keskpank uut stiimulit ei lisa. Ka Nordea pank peab täiendavat stiimulit ebatõenäoliseks, ehkki novembris arvatust aeglasemaks jäänud inflatsioon (vaid 0,1%) päris kindlalt midagi väita ei luba.

Kui Rootsi kroon kiiresti tugevnema peaks, siis sekkub keskpank tõenäoliselt uue kärpega. Nordea prognoosi järgi maksab euro aasta pärast 8,80 Rootsi krooni. Täna Rootsi kroon nõrgenes ja kauples euro suhtes 9,29 krooni tasemel.

Rootsi majanduse peamine kasvuvedur on eratarbimine, pagulaskriis ergutab avaliku sektori tarbimist ning tänu euroala majanduse toibumisele on kasvamas ka eksport. Kasv on laiapõhjaline ning tuntav osa selles on ka elamuehitusel. Investeeringud elamuehitusse kavasid mullu ligi 20% ning tänavu septembri seisuga on kasv aasta baasil 17,1%. Kolmandas kvartalis, mis SKP kasvas eelnenud kvartaliga võrreldes 0,8%, panustasid 0,2 protsendipunkti investeeringud elamuehitusse.

Kuumav kinnisvaraturg on paraku Rootsi majanduse üks nõrgemaid kohti, kust võib halvimal juhul tulla tõsine tagasilöök.

Tööturg teeb vahet

Positiivsetest majandusuudistest kärpis Rootsi tööturuamet tuleva aasta tööpuuduse prognoosi 7,5 protsendilt 6,9%-le. Hoiatav oli aga uudise teine pool – pooled Rootsi töötutest on sisserändajad ning nende osakaal töötute hulgas lähiaastatel ilmselt tõuseb.

Ameti peadirektor Mikael Sjöberg eeldab, et sel sügisel Rootsi saabunud pagulased jõuavad töövahendusbüroodesse kõige varem millalgi 2017. aastal. „Rootsi tööturul on tekkinud kaks haru,“ ütles ta Rootsi Raadiole. „Üheltpoolt majanduskasv tugevneb, kuid teisalt on sellel inimeste grupil jätkuvalt raskusi töö leidmisega.“

Rootsi majandusleht Dagens Industri võtab kinni viimati nimetatud probleemist – Rootsi majandus võib olla väga heas seisus ja suuta puht majanduslikult rehkendades arvukad pagulased (tuleva aasta lõpuks hinnanguliselt 350 000) vastu võtta, kuid kas ka Rootsi tööturg on valmis pagulasi vastu võtma. Kuidas lahendatakse akuutne elamispindade ja rootsi keele õpetajate puudus – need küsimused vajavad kiiret korraldamist. Valitsuse maksupoliitika liigub praegu risti vastupidises suunas sellele, et langetada tööjõumakse veelgi enamatelt madala kvalifikatsiooniga teenustelt, mis annaks pagulastele võimaluse tööturule sisenemiseks.

Nii tugev meie majandus ei ole, et me siin ebaõnnestuda võiksime, hoiatab majandusleht juhtkirjas.

Hetkel kuum