Teenustega (sularahakulusid arvestamata) seotud kulud kasvavad järgmisel aastal 0,7 protsenti, 4,9 miljonile eurole. Eesti Pank kärpis oma haldus- ja majanduskulusid ning teenustest tõusid IT-kulud, eelkõige ühised IT-projektid euroala keskpankadega.
Eesti Pangas on kavas järgmisel aastal täita 237,7 töökohta, mis on sama tase võrreldes selle aastaga. Keskpanga töötajate palgafond kasvab 4 protsenti, 9,5 miljonile eurole. Selle tulemusel jääb Eesti Panga palgatase töökohtade arvestuses ligikaudu võrreldavaks Tallinna finantssektoriga, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib.
Koolituse, töölähetuste ja bürookulud vähenevad kokku 4,2 protsenti, 0,99 miljonile eurole. Eesti Pank plaanib teha järgmisel aastal 530 Euroopa Keskpangaga seotud töölähetust, selle aasta plaanis oli lähetusi 540.
Investeeringud põhivarasse kasvavad 2016. aastal 2,6 miljonile eurole. Keskpangal on järgmisel aastal kavas jätkata välisperimeetri ehitustöödega ning osta serverarvuteid ja võrguseadmeid. Suurim arendustöö on seotud statistiliste aruannete kogumise süsteemiga, samuti on kavas majandus- ja personalitarkvara arendustööd. 2016. aastal algab järjekordne rahvusvaheline leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring, mille kulud on jaotatud kolme aasta peale.
Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvavad keskpanga järgmise aasta tulud 31,8 miljonile eurole. Valdava osa Eesti Panga tuludest moodustavad euroala ühtse rahapoliitikaga seotud tulud. Lisaks plaanib Eesti Pank teenida tulu välisreservide haldusest ja muudest tegevustest. Keskpanga oodatav kasum on 2016. aastal 11,5 miljonit eurot.