Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi keskpankur: Soome hädas pole süüdi euro

    Bengt DennisFoto: Indrek Susi

    1992. aastal Rootsi krooni kaitseks julgeid samme astunud Rootsi keskpanga endine juht Bengt Dennis ei süüdistaks Rootsit ja Soomet kõrvutades viimase praegustes probleemides oma rahapoliitika puudumist ja eurot.

    Dennis tõstis 1992. aastal Rootsi krooni euro eelkäijaga seotud kursi kaitseks intressimäära 500%-le, et seejärel kroon siiski ujuma lasta.
    Intervjuus Soome Kauppalehtile tõstab ta Rootsi edu pandina esile hoopis majanduspoliitikat, mille kujundasid Rootsi 90ndate aastate majanduskriisist tehtud õiged järeldused.
    Dennise sõnul toimus „paradigma muutus“.
    „Kõik said aru, et me ei või jätkata samade vigade kordamist, mida olime varem teinud,“ ütles Dennis, „Ametiühingud, tööandjate organisatsioonid ja poliitikud mõistsid, et me peame muutuma.“
    Rootsi on juba pikka aega teinud seda, mida Soomes alles kavatsetakse teha. Rootsi alustas range eelarvepoliitikaga juba 90ndatel aastatel ja ka tööturg muudeti paindlikuks.
    „Rootsi majanduspoliitika on olnud oluliselt parem kui varasematel aegadel,“ ütles Dennis. „Suuri vigasid on välditud ja avaliku sektori majandus on olnud kogu aeg korras. Avaliku sektori võlakoormus on praegu 45% SKPst ja jooksevkonto ülejäägis, ehk liigagi suures ülejäägis. See tähendab, et konkurentsivõimega on asjad korras.“
    Tööturul on tehtud struktuurseid muutusi ja toetusi vähendatud.
    Euro käibele tuleku alguses arenesid Soome ja Rootsi majandus suhteliselt sarnaselt, ehkki üks fikseeris oma valuutakursi ja teine jätkas ujuva valuutaga. Neli viimast aastat on Soome majandus raskustes.
    „Sellel pole midagi pistmist valuutakursi valikuga. Põhjused on mujal,“ ütles Dennis, viidates Nokia ja metsatööstuse probleemidele ning Vene ekspordi ärakukkumisele. „Tean, et Soomes meeldib süüdistada probleemides valuutarežiimi, kuid ma ei nõustu nende väidetega,“ ütles ta.
    Dennis nendib, et Soome liitus euroga eelkõige julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. Rootsi kohta ütleb ta, et eelistab iseseisvat valuutapoliitikat – siis on majanduspoliitilisi hoobasid ja võimalusi probleemide lahendamiseks rohkem. Euroga liitumise teema ei ole praegu poliitikute agendas.
    Dennis avaldas kahetsust, et euro pole liikmesriikide majandusi lähendanud, vaid on praegu pigem konfliktide allikas. Ka pangandusliidu loomine ei edene ootuspäraselt, näiteks Itaalia ja Saksamaa pangad on Dennise sõnul jätkuvalt alakapitaliseeritud.
    Dennis ütles sõna sekka ka Balti riikide kohta, kui siin käis debatt Eesti krooni ja Läti lati võimalikust devalveerimisest. Muuhulgas leidis ta, et Rootsi pankade asi pole Balti riike stabiliseerida. "Vastutust majanduses tekkinud disproportsioonide ja laenupeo eest kannab valitsus, mis ei hoidnud tagasi kodumaist tarbimispidu," oli Dennise seisukoht.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Modera näeb uuel salapärasel lepingul edukat jätku
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.