Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oviir: ministeerium vaeb elektri hinna soodustusi

    Ettevõtlusminister Liisa Oviir algatas majandusministeeriumis hinnakomponentide diferentseerimise analüüsi, tulemusi on oodata veebruari alguses.Foto: Andras Kralla

    Elektri hinna komponentide diferentseerimise teemale tuleb tõsiselt otsa vaadata, kaardistades ära nii võimalikud poolt- kui ka vastuargumendid, ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

    „Selle asemel et nentida poliitilise tahte puudumist ja sellega vastutus eemale lükata, tuleb mõelda, kas ja miks elektri hinna diferentseerimine suurtootjatele on vajalik ja mida see endaga laiemalt kaasa tooks,“ ütles Oviir. Ta lisas, et on majandusministeeriumis algatanud hinnakomponentide diferentseerimise analüüsi, mille tulemusi on oodata veebruari alguses.
    Äripäev kirjutas täna, et kõrged energiamaksud pärsivad energiaintensiivsete ja ekspordile suunatud tööstusettevõtete konkurentsivõimet ning pidurdavad välisinvesteeringute tulekut. Näiteks haavapuitmassi tootja ASi Estonian Cell andmetel on elektri kogukulu neil 4-6 miljonit eurot suurem kui konkurentidel mitmel pool Euroopas. See on peapõhjus, miks Estonian Celli omanik Heinzel Group ehitas mõned aastad tagasi 115 miljonit eurot maksva paberitehase oma Austrias asuva puitmassitehase kõrvale ja mitte Kundasse.
    Oviir: kes maksab puudujäägi?
    Oviiri sõnul on Skandinaavias energiakomponendid lähtuvalt energiaintensiivsusest väga diferentseeritud – mida rohkem tarbid, seda vähem maksad ja maksukoormus on rohkem väiketarbijal. Eestis maksavad umbes 80 protsenti võrgutasudest kinni äritarbijad ja 20 protsenti eratarbijad, samas on riike, kus võrgutasud jagatakse era- ja äritarbijate vahel 50:50. „Seega, kui Eestis rakendataks võrgutasudes suurtarbijatele erisusi, peaksid ülejäänud elektritarbijad, sealhulgas ka kodutarbijad, nendest eranditest tekkinud puudujäägi kinni maksma,“ toonitas Oviir.
    Tema andmetel kasutatakse teistes riikides elektriaktsiisi erandeid, taastuvenergia tasu erandeid, aga ka võrgutasude diferentseerimist ja madalamaid maksumäärasid. Näiteks on tema sõnul Eesti suurtootjate aktsiisid ja muud tasud kõrgemad kui Skandinaavias või Poolas. Samas Lätis ja Leedus on nn flat rate kõrgem, aga kasutatakse erandeid, näiteks tööstusparkidele või suurtarbijatele.
    Oviir tõi välja mitu moodust, kuidas võiks erandeid rakendada. „Näiteks võime vähendada elektri hinna mõnda komponenti suurtarbijatele lootuses, et nad hakkavad laienema või võrku tuleb tarbijaid juurde,“ lausus ta. „See tähendab, et kui me olemasoleval tarbijal hinda langetame, siis on vaja leida teised katteallikad, ja ilmselt tõesti peab keegi sellisel juhul esialgu rohkem maksma.“
    Ta lisas, et samas võib soodustustel sellegipoolest olla positiivne mõju. „See on mõistlik siis, kui nimetatud vähendamine toob riigile tervikuna rohkem tagasi ehk kui ettevõtlusest tulenev tulu ületab aktsiisi ja/või tasude langetamisest tingitud kulu.“
    Variant: erand lisanduvale võimsusele
    Teine viis erandite rakendamiseks on siduda erandid lisanduvate võimsustega, investeeringute ja tarbimisega. „Sellisel juhul ei peaks teised rohkem maksma, sest me räägime ainult kas lisanduvatest ettevõtetest või lisanduvatest võimsustest,“ selgitas Oviir.
    Oviir ütles, et tegelikult võimaldavad Eesti seadused juba praegu energiat oma tööstuse tarbeks ise toota. „Mitmed ettevõtted Eestis kasutavad seda lahendust ning on seeläbi oma energiakulusid vähendanud,“ märkis ta. „Lisaks paneb riik üha suuremat rõhku energiasäästu propageerimisele. Senisest enam plaanime toetada energiasäästu ja ressursitõhusust ka ettevõtete juures.“ 
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.